Olümpia politiseerimine vähendab ülekannete vaatamist

ERR tulistab endale kahurist jalga kui teeb aktiivselt Sotši olümpiat maha ja sügisel kaalus selle loovutamist erakanalitele, et raha kokku hoida. Kõik need uudised “probleemidest” avatseremoonial või objektide ehitamisega tekitavad negatiivset hoiakut. Pärast seda on vähem tõenäoline, et inimesel tekkib soov seda ülekannet vaadata.

Lisame siia juurde Eesti debütantide koondise, kelle puhul näib olevat võimete piir kusagil 70. koha järel. Mõni ala (iluuisutamine) võib vist jõuda ka 20. ringi aga üldiselt pole meil lootust medalile ega nende võitjate nimedega koos samale ekraanile jõudmiseks.

Justkui sellest oleks veel vähe, tuli halb uudis Kristiina Šmiguni 2006. aasta Torino proovide kohta. Ma nägin seda tema teleintervjuud ja arvan, et ta rääkis tõtt kui ütles “ma ei ole keelatud aineid kasutanud” aga ta ei lisanud sinna juurde, et “keegi teine pole neid mulle ka manustanud.” Ilmselt usaldas ta siis mõnda oma tiimi liiget, kes hoolitses sportlase “taastumise” eest vahenditega, mis jäid halli ala piirimaile. Umbes nagu Andrus Veerpalu, kelle näit oli üle normi ning mille dopingu süüdistus langes ära vaid protseduuriliste reeglite pärast, mida dopingukütid olid läbi viinud.

Kokkuvõttes on need praegu toimuvad mängud minule ilmselt kõige vähem silma jääv spordiüritus sellel sajandil. Ma ei ole tänaseni jälginud seda rohkem kui ca 20 minutit muude telesaadete vahepeal. Ühtegi ala ei ole ka plaanis teadlikult jälgida. Näen neid ainult siis kui puldil kanaleid vahetan. Mõtlen, kas peaks ikkagi Venemaa telekanalite kajastusi jälgima, et saada ülevaade sealsest riiklikust propagandast. Ah, eks ole neid näha ka teleuudistest ja milleks ennast muul ajal vaatamisega koormata.

ETV kaevas endale ikka paraja augu, sest pani sellise suure raha ülekannete alla ja samas näitas olümpiat halvustavat filmi ja on mitmes “Ringvaate” saates seda halvustanud (WC potid, muru värvimine, 4 rõngast avatseremoonijal).