Mul on kahju kui Rõivase valitsuselt loodeti maksude alanemist

Eestis on otsesed maksud madalad(tulumaks) ja tulud korvatakse kaudsete maksude tõstmisega(käibemaks, aktsiis, trahvid). Mina ei hääletanud endale kõrgemate maksude poolt valides reformierakonda, IRL-i või sotse.

Viimastel päevadel on tekkinud liikumine kütuse aktsiisi tõstmise vastu. Kus te varem olite kui viidi läbi märksa suuremaid maksutõuse? Kas nüüd need 10% said saatuslikuks ja viisid meelepaha ülekeemiseni?

Ma toon välja oma 2011. aasta artiklist selleks ajaks toimunud kaudsete maksude tõusud, mis olid palju suuremad. Ühe käega andis riik tookord kodualuse maa maksust vabastamise ja tulumaksu langetamise ligi 4 aastat hiljem(jõustus 01.01.2015) aga teisel pool olid sellest kordi suuremad aktsiiside tõusud.

Käibemaksu ei ole langetatud tagasi 2009. aasta alguse tasemele ja see näitab, et majanduskriis kestab edasi.

Riigikogu liige Taavi Rõivas rääkis 18. mail 2010 maksudest ja raha jagamisest Riigikogus järgmist: „Mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud. Riik lõviosa oma tuludest saabki kodanike käest ja kui riik kodanikele midagi annab, siis selle raha peab ta enne nendelt kodanikelt võtma. Täpselt nii ongi. Ja iga summa, mille riik soovib täiendavalt anda, peab ta ka täiendavalt maksudega kokku koguma.” /…/

Meenutan kõigest suuremaid kodu omamise kallimaks teinud maksumuudatusi.

Esiteks tõsteti kaugkütte käibemaks 2007. aastal 5 protsendi pealt 18 protsendile ja alates 2009. aastast 20 protsendile. See tähendab, et riik nõuab praegu 3x rohkem lisandväärtuse eest maksu nii korterites elavatelt inimestelt kui oma majas elavatelt inimestelt, sest keskküte ja küttematerjalid (puud, kivisüsi, kütteõli) on kallimad. Eesti kliimas on soe tuba hädavajadus, mitte valiku küsimus ja seetõttu tehtavad kulutused peale sunnitud. Riigil on ebaeetiline teenida inimeste sooja toa ja korras tervise pealt.

Teiseks kehtestati maagaasile aktsiis vähemalt 367 krooni 1000 kuupmeetri eest. Varem oli see 0 ja paljud läksid üle gaasiküttele, sest tegemist oli teistest kütteviisidest odavama alternatiiviga. Nüüd enam mitte, sest mida riik on kunagi lubanud, selle võib ta ka ümber mõelda (näiteks II samba pensionifondide sissemaksete külmutamine).

Kolmandaks tõsteti 2009. aasta suvel vähem kui nädalase etteteatamisega käibemaks 18 protsendilt 20 protsendini ja sellega kallinesid kõik tarbijate teenused ja tooted!

Neljandaks tõsteti 3 korda majutusteenuse käibemaksu (mis varem oli 5 protsenti, aga nüüd 20 protsenti) ehk inimeste ööbimine tehti kallimaks. Kui eesmärk oli turistide arvu vähendada, siis saan sellest käitumisest aru.

Viiendaks võib loetleda muid aktsiiside tõuse või maksusoodustuste kaotamisi, mis samuti mõjutavad koduomanikke. Ennekõike aktsiis elektrile, mille tõttu elektri hind on alates 2007. aastast poole võrra tõusnud. Kütuseaktsiis on tõusnud vähemalt 36 protsenti. Kõik praegused töötajad kaotasid pensioniea 2 aasta võrra tõstmise tõttu oma 2 aasta pensioni väljamaksed, mis praeguse keskmise pensioni järgi on 303 eurot kuus või 3636 eurot aastas või 7272 eurot kahe aasta eest (113 000 krooni).

Praegused pensionärid jäid ilma pensioni tasuta kojukandest, mille hind on nüüd 4,6 eurot kuus. Nende lähedased jäävad ilma matusetoetusest ning samuti kolmekordistus matuseteenuse käibemaks. Noortele inimestele kaotati õppelaenu hüvitamine avalikus sektoris töötamiselt ja kaotati maksusoodustus õppelaenu intressidelt.

Seda loetelu muudetud maksudest, millega oma kodus elavate inimeste kulud suurenesid alates 2007. aastast, võiks jätkata. Selle taustal on lausa solvav valitsusliidu ettepanek muuta kõige väiksema osa kulutustest moodustava maamaksu tasumine kollektiivseks. Esmalt kahmati maksutõusude ja aktsiisidega inimeste mõlemad taskud tühjaks ja nüüd siis jagatakse riigikassast mõned eurod tagasi.

Allikas: www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/virgo-kruve-valitsus-tahab-maamaksu-muutes-kollektiviseerida-meie-kodud?id=47543075

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>