Järjekordne “Tolahetk” jättis raha Võrnole
Juhtusin eile üle mitme nädala Tolahetke saadet vaatama, kus ka seekord lahkus mängija ilma ühegi kroonita ja Hannes Võrno võis tunda heameelt: kogu raha jäi Margna firmale alles ja pikad reklaamipausid tõid kenasti sisse. Milline saatuse iroonia! Konkureeriva kanali peal oli eelneval päeval võidetud 5. klassi laste kaasabil miljon krooni. Ma ei saa seda lähemalt kirjeldada, sest juhtusin nägema vaid Seitsmeste uudiste (mis algavad 18.55 ehk siis enne seitset!) promolõiku sellest ja TV3 kanalil pole ma tervet saadet kunagi näinud. Iroonia on minu meelest selles, et raha aitas võita rühma laste ees poosetav Indrek Tarand, kes on tavaelus nii edev (poliitika)mees, et hakkab iga objektiivi nägemise peale poose võtma. See kõik juhtus juba saate teisel kuul. Tagantjärgi tunnen isegi mõnevõrra kaas Hannes Võrnole, kes viis sellel kanalil oma miljonimängu läbi kes teab kui mitu hooaega, kuid kokkuvõttes jäi meelde sellega, et mitte ükski mängija ei võitnud rohkem kui pool miljonit lubatud summast. Ma isegi pakun, et äkki tehti seekord TV3 inimeste poolt hinnaalandust, et suure rahasumma võiduga meelitada inimesi edaspidi oma kanalile. Teles on ju reiting teatavasti üle tehtud kulutustest, sest õige strateegiaga teleri ette naelutatud vaataja toob reklaamirahana kanalile sisse kümneid miljoneid.
Sellel hooajal on Hannes Võrno jätkanud oma kitsit raha jagamis traditsiooni ja tõenäoliselt rohkem kui pooled inimesed saatnud tagasi täitsa tühjade pihkude ja vaid saates osalemise kogemusega. Ma ei tahaks nüüd hakata kuidagi parastama varasemate või selle saate kaotajate üle, kuid ütlen, et see kogemus on vajalik kõigile inimestele. See näitab meedia vajadust järjest uute “lihakehade” järele, kelle emotsioone saaks suures plaanis jäädvustada, vajadusel ümber monteerida või korrata, lisades erinevaid taustu ja tuues sisse uusi aspekte. Võrreldes mõne aasta taguse ajaga, kus olid reality seriaalid kestsid mitmeid kuid ja vaatajal jõudsid tekkida omad lemmikud, siis nüüd on kogu inimese ära tarvitamise tsükkel muutunud palju lühemaks. Sisuliselt üks päev ja umbes nädal selle järgset järelkaja ajalehtedes.
Peaks vist natuke rääkima ka tähelepanekuid seekordse Tõehetke saate kohta. Esmalt ütlen ära, et Veigo ja Lilit jätsid isegi oma suhte purunemisele meeldiva mulje. Küsimuste hulgas oli ka selliseid kavalaid, millele objektiivselt vastata pea võimatu. Näiteks oli seal umbes selline, et kas pead ennast abielukriisi peamiseks põhjuseks. Nagu ütleksid argentiinlased, siis it takes two to tango ehk tango tantsimiseks on vaja kahte inimest ja suhete puhul on süüd mõlemal poolel. Kui ma peaksin kokku võtma, millega see saade mulle meelde jäi, siis võiksid märksõnad olla liiga blond Lilit (ilmekas kehakeel, liiga lühike seelik), edev ja rahakärsitu Veigo, kes eiras Võrno manitsusi ja soovis aina jätkata ning mõned üsna ilmekad pettumuse ilmed venna ja ema nägudelt. Võrreldes ühe varasema saatega, kus välja kukkus “basseini vett lisanditega rikastanud ärimees” siis seekordne lõppküsimus jättis osalejast isegi hea mulje. Isegi kui sõnades ja kehakeeles arvasid nad endi vahel kõik jäädavalt läbi olevat, uskus masin siiski väikse lootusekiire olemasolu võimalust. Ka osalejatele jäi see arusaamatuks, kuidas võivad 180 kraadi erineda igapäevane elu ja mingi elektroodide külge riputamisega saadud “tõde.”