majanduspoliitika

päeva- Eestis on majanduskriis, ametlikult

Siiani vaid spekuleeriti sõnaga majanduskriis, kuid täna tuli Statistikaametilt teade, et SKP vähenes teist kvartalit järjest ja oli negatiivne. Kurb, sest Eesti majandusedu languseks kulus vaid 1 aasta Reformierakonna valitsust. Või äkki oli kõik eelnev potjomkinlus? Selles mõttes, et odava välisraha eest pandi püsti majakarpe, müüdi aastakümneteks sunnismaistele töölistele ja joonistati stitistilist majanduskasvu. Isegi Viru vangla ehitamise miljard aitas omal ajal majanduskasvu näidata!

Esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,3 protsenti, teatas statistikaamet.

Tegu on langustrendi jätkuga – tänavu esimeses kvartalis oli majanduskasv 0,2 ning teises kvartalis -1,1 protsenti.

Finantssektoris jätkus teises kvartalis alanud lisandväärtuse vähenemine.

Tootmis- ja tarbimisaktiivsuse pidurdumisega on vähenenud ka käibemaksu ja aktsiisimaksude laekumine.

Võrreldes II kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1,0 protsenti.

Allikas: http://www.postimees.ee/?id=48565

Morn peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Ivari Padar peavad kärpima koolilaste lõunasöögi raha.
Morn peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Ivari Padar peavad kärpima koolilaste lõunasöögi raha.

Kirjutasin eile meeste vaatepunktist, kuivõrd mõttetu oleks pensionisammastesse raha koguda, sest suure tõenäosusega mees ei elagi pensionile saamise vanuseni. Isegi mitte praeguse 65 eluaasta puhul, mida siis veel rääkida vanusepiiri tõstmisest 67ni. Tänase uudise valguses peaks ütlema, et Maire Aunaste saade Euroopas emigratsioonis elavatest eestlastest tuli täiesti õigel ajal. Inimesed on majanduse suurim ressurss, sest nemad loovad väärtusi, läbi ideede realiseerimise. Siiani pole ükski masin võimeline äriplaani koostama ja seda siis ellu viima, autoga punktist A punkti B sõitma või mõne toote ja teenuse algusest kuni valmimiseni teostama. Seega oleks inimeste kaotus majandusele suurem probleem kui mõne panga või firma häving. Nendes kaduma läinud raha jagati lihtsalt teistele inimestele, väärtusi tekitatakse igal ajahetkel. Inimese kaotamine majandusele aga tähendab temasse panustatud haridus-, sotsiaal- ja kultuuriraha kaotsi minekut. Õigemini saavad sellest siis kasu mõne teise keele ja kultuuriga majandusruumis elavad inimesed.

Igati “väärikas” viis panna punkt Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise aastale! Teadmisega, et majandus on kriisis, 17 aastat iseseisvust on eestlaste arvu vähendanud iibe aspektist vähemalt 41 092 inimese võrra (lisaks emigreerunud) ehk 11 korda rohkem kui oli Vabadussõjas inimkaotusi ja poole rohkem kui oli nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse küüditatuid (isegi nendest suutsid pooled ellu jääda).

Minu meelest on väga kahju, et plaanitud ajal novembris ei saanud valmis Harjumäe nõlvale kavandatud maitsetuse monument aka Ristisammas aka Vabadussõja sammas, sest siis oleks rahvas teadnud, kuhu see Eesti edu ikkagi maha maeti ja saanud kasvõi kadunukesele viimseks avalduseks lilled viia.

Valimistel näeme, raisk!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga