Lõpetage vassimine Vabadussõja samba autori nimega
Mind hakkab juba häirima, et ajakirjanikud ei kirjuta Rainer Sternfeldt nime lõpus oleva t tähega. Ärge tekitage fantoominimest, keda Eestis ei eksisteeri. Tunnistage, et Sternfeldt on Isamaa ja Res Publica Liidu liige ning mainige ka seda selle ristisamba lugude juures. Tegemist ei ole apoliitilise inimesega vaid partei tellimuse täitjaga. Maitsetuse monumendi tellis temalt kaitseminister Jaak Aaviksoo (samuti IRL-i liige) ja ehitamist korraldas Aivar Reivik, kelle tegevus pälvis ka KAPO uurimise, sest paistma hakkasid korruptsiooni kõrvad. Aga sellest Eesti klikimeedia ei räägi, sest korruptsiooni pitser on vaja omistada ühele teisele erakonnale.
Ja mõned tunnid varem oli ETV AK kirjutanud tema nime valesti:
nunuh, eks siis kerakond ehitab endale suurema ja uhkema. ja kuntstizaalides olgu ka igal exponaadil erakonna logo kylges!
Keskerakonna inimeste tellitud on seal kõrval vabaduse kell(ad), mis on ka sambad aga umbes 10 korda odavamad. Kusjuures nende avamisel olid seal ka sõjaveteranid ja mul on tehtid isegi pilt sellest harjumäe otsa kavandatud samba pilti hoidvast vanast mehest. Millegi pärast leiti Kaitseministeeriumis põhjus teha niikaua konkursse kui saadi see ristijunn võitjaks valida.
PS. Sellele sambale rahalise annetuse teinuna arvan endal olevat täieliku õiguse selle kohta ka oma arvamus välja öelda.
Kas äkki lõpetaks ära selle samba ümber virisemise ja nimede kleepimise? Sammas püsti, see sealt enam ei liigu. Nüüd on meil olemas surnud kangelaste mälestamise koht, punkt. Sellele sambale rõvenimede külgekleepimine omas veel mingit vaimukust enne valmimist, kuid praegu on see juba maotu ja solvav.
Korruptsiooni võib ikka paljastada, aga hoiaks selle rangelt lahus hukkunute mälestusest, nemad pole selles süüdi.
Eestlased on ikka imelikud!
Tänu sellele, mille auks see sammas pandi, meil üldse on võimalus siin iriseda ja vinguda (seda ka Ilves mainis)
Aga igal vingujal võiks mõistlik piir olla. Paljud vist tunnevad end tegijamana, kui saavad midagi sitasti öelda. Kasvõi lihtsalt ainult ütlemise pärast.
Ainult et need ütlejad ei taipa, KUIpaljule on neil tänulik olla…
Vaadates filmi ‘Laulev Revolutsioon’ tekib paratamatult kahtlus – kas see on ikka seesama armas Eesti rahvas… ?