blogid ja internettmajandus

Altex kaebas enda späm kirja Andmekaitse inspektsiooni

Üsna huvitava kirja sain seoses Eesti firmade späm kirju sisaldava interneti kogumikuga. Altex Marketing väitis, et nende aadressil altex.ee sisaldunud Maalehe reklaamiga failid olid kellegi poolt pahatahtlikult spämmitud. Nad kaebasid kirja levitamise isegi Andmekaitse inspektsiooni.

altex.ee kaebas ennast spam kirja saatjana andmekaitse inspektsiooni. Katke nende saadetud kirjast seoses lehega www.spami.ee
altex.ee kaebas ennast spam kirja saatjana andmekaitse inspektsiooni. Katke nende saadetud kirjast seoses lehega www.spami.ee

Kas keegi teab sellest juhtumist lähemalt?

Minu senises praktikas oleks see esmakordne kui späm kirja valmistaja või vähemalt seda oma serveris hoidnud isik esitab selle levimise peale kaebuse ja veel Andmekaitse inspektsiooni. Kas mitte taolise kirja ja meili sisu ei olegi võimalikult palju levida.

Muideks, see kõnealune kiri on veel endiselt vaadetav

http://www.altex.ee/disain/maaleht/email/maaleht-elisa.html

ja späm kirjana nimekirjas

www.spami.ee/2008/12/02/altex-ee-saadab-spam-kirja-ajalehe-maaleht-nimel/

Tuletan meelde, et varem on ähvardatud späm kirja internetis avaldamise eest (mis oli saadetud mulle postkasti) mind ka lausa kohtusse kaebamisega, et taoline reklaamsõnumi juurde firma võlgade, kontaktide ja isikute nimede lisamine neile ehk spämmi saatjatele ei sobivat.

2 thoughts on “Altex kaebas enda späm kirja Andmekaitse inspektsiooni

  • Virgo,

    tänud spämmi-probleemi taas päevakorda tõstmast. Nagu ilmselt tead, oleme mina ja terve altex püüdnud anda oma parimat, harimaks turundajaid-kliente-tellijaid ning väärtustamaks legaalseid ja eetilisi tegevusi.

    Hea, et asjast jälle räägitakse – küll aga tahaks juhtida tähelepanu eksitavatele sõnastusele ja seetõttu vildakalt esitatud faktidele siinses postituses.

    Nimelt EI esitanud altex kaebust enda peale ega tegelenud tolle (või mistahes muu) kampaania raames spämmimisega 🙂 Nii et äkki kohendad oma postituse serveeringut?

    Lugu iseenesest on lihtne ja takkajärgi vaadates suisa tragikoomiline: meilt telliti kampaania, e-kiri edastati optin (ehk nõusolekupõhistele) adressaatidele. Paar päeva hiljem otsustas aga keegi (mitte altexi või kliendiga seonduv isik), et see lugupeetud väljaanne väärib rohkem reklaami – ning edastas, meile teadmata ning mistahes luba omamata, selle kampaania veel omakorda edasi, kolmandatele osapooltele.
    Et midagi teoksil, saime teada siis, kui ilmusid välja pahased inimesed ning selgus, et neile saabunud „kampaaniakiri“ ei olnud üldse meie ega kliendi poolt saadetud.

    Ühelt poolt ju tore, keegi nägi kampaanias väärtust ja otsustas seda ise levitama hakata (tasu nõudmata), teisalt aga tehti seda nii meid kui klienti informeerimata ja vähe sellest, esinedes kliendi nime alt. Ehk nõusolekut mitte andnud adressaat ei saanudki mitte kuskilt teada, KES talle selle kirja tegelikult edastas. Saad jõulukaardi, alla on kirjutatud „vanaema“ – ja tee siis pärast selgeks, kes selle reaalselt postkasti pani…

    Just see – n.ö. teise ettevõtte nime all esinemine ning igasuguse respekti puudumine oma adressaatide suhtes – saigi otsustavaks, et esitasime Andmekaitseinspektsiooni avalduse.

    Eesmärk oli kaitsta klienti (kes ausa ettevõttena oli huvitatud ainult loapõhisest postitamisest) ning leida üles need „entusiastid“ (kelle tegevuse hea- või pahatahtlikkuse üle võib eraldi diskuteerida), kes selle jama korraldasid.

    Kahjuks aga on Eesti seadusandlus selline, et ühe institutsiooni vastutusvaldkond lõpeb veidi enne teise asutuse jurisdiktsiooni algust – ja kahe organisatsiooni vahel laiutav lõhe võimaldabki ka täna kellel tahes esineda mistahes ettevõttena.

    Kurb, aga lahendust leida ei oska.

    Tolles meie juhtumis on kahju mõõdetav vaid närvirakkudes ja kahjustada saavas maines – ole kui aus tahad, ikka on võimalik, et fakte kontrollimata ja näilisuse põhjal soppa külge pudeneb. Halvem lugu aga see, et see tegevusmudel ei ole Eestis karistatav, mis tähendab, et keegi kuskil võib sama hammasratta vahele jäädes hoopis suuremasse hunnikusse sattuda.

    Reply
  • Selgitus oli asjakohane ja kellel huvi, loeb selle kindlasti läbi.
    Ma ei leia, et peaksin oma algset postitust kohendama, sest:
    1) kampaania kirja altex tegi? Jah.
    2) hoidsite seda oma serveris? Jah.

    3) Mul on raske välja mõelda mõnda kirjade saatmise oskusega firmat, kes hakkaks heast peast ja ilma tasu saamata kellegi teise sõnumeid välja saatma. Tõsi, see altex ja Maaleht späm ei tulnud otseselt võrgust, mida annaks teiega seostada aga sellised säästu spämmijad kasutavadki elioni või antud juhul elisa võrgu ADSL ühendusi.

    Nüüd kõige peamine. Mistahes dokumenti ja kirja võib moonutada aga kui see meil kasutab otseselt sinu domeenil paiknevaid faile või antud juhul reklaampakkumist, siis ei ole võimalik tõestada, et peegel on kõver ja sealt vaatad ikkagi vaid sina ise vastu.

    4) Nagu aru saan, siis Altex ei eita, et sai selle kampaania meili koostamise ees Maalehelt tasu. Väidate ennekõike, et kampaania väljus algselt kokku lepitu piiridest ehk keegi kolmas osapool sekkus ja levitas seda kirja agaralt edasi.
    5) Minul ei ole võimalik eristada, kas sain soovimatu meili esialgse kampaania käigus või selles teises “kokku leppimata” positituste seas. Siis võiks iga spämmiks muutunud kirja autod teatada, et tema saatis välja vaid 12 kirja oma parimatele sõpradele ja ta üldse ei teagi, kes saatis ülejäänud 39988 kirja firmade andmebaasis toodud kontaktidel.

    Reply

Vasta Virgo Kruve-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga