Iraagi okupandid saavad kottida
Tony Blair oli USA presidendi ustav kannupoiss Iraagi sõja algatamisel. Nüüd on ta juba 2 aastat jõude ega saa lähiajal ka ühtegi ELiidu ametikohta (FRA ja GER on vastu). Nüüd rääkis Neeme Raud Iraagis toimunud äriüritusest, kus ignoreeriti USA firmasid ja lepinguid saavad hoopis prantslased. Nii palju siis ka Eestile toetuse eest lubatud lepinutest ja rahadest. Mina mäletan küll 2003. kevadist USA saadiku esinemist Eesti telekanalites, kus ta rääkis Iraagi riigi taastamise kõigus tekkivatest lepingutest ja võimalustest ka Eesti firmadele. Nüüd teame juba aasta pärast viimase mehe lahkumist, et Eesti ei saanud sealt ühtegi krooni või USA senti tulu ja hoopiski kandsime ohvreid (2 või rohkem laipa).
Seejuures Marko(?) Rudi ja tema kõrvale pandud rahad Iraagi taastamise programmist ei lähe arvesse, sest tegemist oli tööandja tagant varastamisega.
Iraagi õlilepingu on praeguseks juba tasku pistnud Hiina CNPC koos brittide BP-ga (Rumaila naftaväli siis lepinguobjektiks ja see on globaalses mõõdus üks üsna suur väli).
Lisaks on Hiinal Saddami ajast lepingud viie riigiga, Hiina, Venemaa, India, Vietnam ja Indoneesia ning vähemasti Hiina pole tolleaegse lepingu kehtetusega eriti nõus.
Lätlastelt Mark Viiendate laenamine, läbi Venemaa lohistamine ja üritus hiinlasi loobuma veenda ei pruugi töötada.