Maitsetuse monument Ristisammas või tehno-fallos maksis 110 miljonit
See kõigi ristikoerte klaasist puuslik on alates oma ehitamisest ainult vigasid ilmutanud. Küll ei põlenud tuled või läks sammas punaseks. Milliseid märke veel on jumalalt vaja, et see kuldvasika imitatsioon ei ole talle meelepärane tegu? Isegi Pasi soomukite õnnistamine lureri pappide poolt ei aidanud Afganistanis nende sees olevaid sõdureid, sest ainujumala uuema versiooni uskujad st koraani lugejad lasid neid üsna mitu tükki kohe päris ribadeks ja koos sellega ka uskmatuid.
Selle kõige juures ei ole üldsegi üllatav, et IRL-i rahapesu skeem (KAPO vahistas sihtasutuse juhi Aivar Reiviku Volta valgustustöödega seotud kahtluste alusel aga süüdistust ei esitatud) on hästi toiminud, sest autor edutatakse Saku linnapeaks ja tellija Jaak Aaviksoo laiutab ainult käsi. Kaitseministeeriumist on lahkunud vaid PR-esindaja Meeli Hunt aga ilmselt mitte ainult ristisamba hädade pärast.
18. novembri Riigikogu infotunnis ütles kaitseminister välja selle maitsetu õnnetuse posti hinna: 110 miljonit krooni.
Toivo Tootsen
Aitäh! Hea oli vähemalt seda kuulda, et selles, et sammas on must ja pime ja ei ole valgustatud, te ei saa süüdistada mitte Tallinna Linnavalitsust, vaid keegi teine on seekord süüdi. Aga küsimus edasi. Loodetavasti need remonditööd ja parandustööd saavad tehtud, ma ei tea, kas garantiirahadega või millega iganes, aga välja palju on siit ka küsitud, et kui palju see sammas läks kokku maksma. Siis mitte ainult see raha, mis Sans Soucile makstakse, vaid kogu see asi alates projekteerimisest ja lõpetades viimaste töödega. Kui palju see kõik kokku maksab? Aitäh!Kaitseminister Jaak Aaviksoo
See on üks teema, mille juurde tõenäoliselt avalikkusel on võimalik tulla peatselt, kui Riigikontroll oma üsna pikale veninud auditiga ühele poole jõuab. Tuleb välja, et raamatupidamuslikud tõlgendused annavad võimaluse seda summat üsna erinevalt kokku rehkendada. Aga ma loodan, et kui raamatupidajad selle tööga ühele poole saavad, siis võib-olla saame ka mingisuguse vastuse sellele küsimusele.
Aga hästi jämedates joontes, nii nagu alguses planeeritud. Veel enne, kui mina selle Vabadussõja võidusamba püstitamise enda ülesannete hulka arvasin, oli valitsus eraldanud selle projekteerimis- ja ettevalmistustöödeks 10 miljonit krooni. Esialgne hinnang täiendavateks kuludeks koos mitte ainult Vabadussamba, vaid ka kogu selle maa-ala projekteerimisega, sh ka täiendavate töödega, mis Vabaduse väljaku ja Vabadussõja võidusamba kinnistu ühendamisega täiendavalt üles kerkisid, selleks on Eesti riigi eelarvest eraldatud 50 miljonit krooni ja veel kord 47 koma miljonit krooni. Seega kõik kokku sihtotstarbeliselt riigieelarvest 110 miljonit krooni. Sellest sammas Sans Souci peatöövõtulepinguga – ma loodan, et ma ei eksi – koos käibemaksuga 60 miljonit krooni. Umbes nii võiks hinnata, et 60 miljonit krooni on sammas, 40 miljonit krooni kõik muud ülejäänud ehitustööd. Võrdluseks võiks tuua Vabaduse väljaku maksumuse 300 miljonit krooni või veidi alla. Ja kõik muud kulutused, sh ka kaudsed kulud, juriidiline nõustamine ja mitmed muud asjad, mis ei ole kantud otseselt või on nagu ministeeriumi jooksvate kuludena ette nähtud veel mõned miljonid. Nii et ma arvan, et see summa tuleb 110 pluss-miinus mõned miljonid kroonid.
See näitas väga ilmekalt, et Isamaa ja Res Publica liit omas küll väga suurt sammaste alast kompetentsi (Juhan Parts ja Lihula sammas, kaitseminister Jaak Aaviksoo Tõnismäe monumendi teisaldamine) aga sellest ei olnud mingit kasu uue mälestusmärgi püstitamisel. Muidugi, mälestusmärkide ära viimine ja uute tegemine on kaks erinevat asja. Kuid eesti majanduse oleks nad võinud siiski jätta kriisi viimata. Ma saan aru, et majandusminister Juhan Parts vaatab kõiki tabeleid ja graafikuid natuke viltuse peaga aga see ei saa õigustada majanduse sööstlaskumist sügavusse.
Lisan juurde, et samba juures plaatimise töid teinud mehed ei ole oma töö eest tasu saanud.
“See asi on bullshit!” põrutab elukutseline plaatija Andri Mihelson südametäiega. 39aastane mees pani kevadel koos kolme kaaslasega Võidusamba ümber maha ligi 1000 ruutmeetrit plaate, kuid pole suurt osa töötasust siiani näinud. “Ma laenasin oma emalt raha, et tööl edasi käia. Mis seadused Eestis kehtivad?!”
100 miljoni kroonine klaasist Võidusammas avati suurejoonelise tseremooniaga juba viis kuud tagasi. Sellele järgnes aga rida piinlikke teateid samba puudustest (ootamatu värvimuutus ja streikiv valgustus). Nüüd selgub, et see pole ainus jama. Eesti ehitajad, kes rajasid kõik sammast ümbritsevad graniitpinnad, sh sambani viiva suure trepi ja kaldteed, pole ikka töötasu lõpuni kätte saanud. “Ega firmad ei ehitanud sammast, ikka töömehed tegid selle!” on plaatija Andri nördinud.
Veel üks jama, et algne summa ületati 10 miljoniga aga selle kõige juure jäädi tegelikele töömeestele isegi tasumata.
Ma ei tea kas fotole jäi Andri aga kindlasti oli neis alumistes kastides ka trepistiku jaoks kasutatud graniidist plaadid. Need oli pärit aga hoopiski Hiinast. Kes oleks arvanud, et monument kujuneb tõeliselt globaliseerunud õnnetuse hunnikuks, kus Tšehhi klaas läheb punaseks ja Hiina graniidi paigaldajad jäävad tühjade pihkudega.
Edaspidi tuleb teha korralik mälestusmärk Eesti vabadussõdadele ja kõik laarikud ning ansiplased sellest kaikaga kaugele peksta, et ehitusega ei korduks samad skandaalid.