10 põhjust poliitikule blogi pidada

Möödunud aastal valmis üks poliitikute blogisid vaadelnud magristritöö ja seal olid toodud järgnevad põhjused poliitikule blogi kirjutamiseks (sisaldab väikseid faktivigu aga väärib igal juhul tervikuna tutvumist).

http://mail.jrnl.ut.ee:8080/429/1/Rand_Silvia.pdf
lk 26:
Kümme põhjust, miks peaksid poliitikud blogi pidama (Le Meur, Vukkert 2007 kaudu):
1) et olla lähemal toetajatele ja avalikkusele. Blogi (kui sellel on
kommenteerimise funktsioon, annab inimesele võimaluse oma tähelepanekute edastamiseks, poliitikute ideedele reageerimiseks ning teistega diskussiooni alustamiseks;
2) avaliku debati loomiseks. Kuna blogide diskussioon on avalik, sarnaneb see poliitilise kohtumisega, kus esineja on laval ning auditoorium võib talle küsimusi esitada;
3) oma ideede kohta tagasiside saamiseks, nende rikastamiseks või uute ideede kogumiseks. Poliitik võib paluda lugejatel oma mõtteid kommenteerida, mis annab poliitikule teatud ülevaate valitsevatest hoiakutest;
4) suhtlemiseks inimestega viisil, nagu poliitik räägiks mõnes mitteformaalses eravestluses. Lugejaid huvitab poliitiku enda “hääl” ja arusaamine poliitiku enda kõnemaneerist, mitte poliitiku poolt välja toodud “institutsionaalsed” teated. Oluline on, et oma blogi kirjutaks igaüks ise;
5) paremini aru saada kriitikast, mida poliitiku ideedele antakse. Kuigi oponentide väited on tihti ebameeldivad, tuleks neid siiski lugeda ning nendega arvestada, sest kriitika annab sisendi konkurentide mõistmiseks ning parema võimaluse etteheidetele reageerimiseks;
6) et levitada oma ideid. Blogi kaudu on võimalik oma ideid kiiresti ja mugavalt kuuldavaks teha, samas paluda ka teistel oma arvamusi esitada;
7) et otsida rahastamisallikaid oma kampaaniale (Euroopas ei ole selle kohta häid näiteid, kuid Ameerikas on üsna tavaline, et kandidaadid paluvad inimestel oma kampaania rahastamiseks annetusi teha;
8) et jõuda noorema põlvkonna valijaskonnani ning panna nad poliitikast huvi tundma. Blogide kaudu on võimalik poliitikutel rohkem noorte hääli koguda;
9) et tekitada enda umber võrgustikke. Võrgustikud tekivad siis, kui autor esitab huvitavat informatsiooni ning blogijad lingivad sellele ja suunavad teisi inimesi poliitiku blogi lugema. Nii tekib blogosfäär (blogide võrgustik), mis
aitab ideede levikule kaasa;
10) tuntuse tõstmine avalikkuses (kui tegemist on tundmatu poliitiku või kandidaadiga. Kui blogid muutuvad veel populaarsemaks, siis aitab see tundmatutel poliitikutel tugevdada oma rolli ja positsiooni nii kohalikul kui
riiklikul tasandil.

Mina rõhutaksin siin ennekõike tööd nooremate valijatega, et olla poliitilisel kaardil ka paarikümne aasta pärast ja tekstide kirjutamist selle poolt, kes on autoriks märgitud. Näiteks mulle meenub 2005. ühelt avalikult esinemiselt välja toodud Andrus Saare tabelid Eesti erakondade ja eriti nende pooldajate ealise jaotumise kohta. Mulle jäi meelde, et Reformierakonna toetajad olid noored ja kuni 40-ndateni. Seevastu Keskerakonnal olid kas noored kuni 30-sed või siis üle 50-sed. Nende aastate vahele jäi aga auk. Samuti oli tookordsel Res Publical valdavalt nooremad toetajad ja Isamaaliidul vanemad ehk siis pensionieale lähenevad pooldajad. Ma ei tea viimase 5 aasta muutusi aga võib eeldada, et suurtes piirides on see ka samaks jäänud.

Seega on lähiajal endiselt jätkusuutlikud need erakonnad, kelle valija grupid ei ole lihtsalt liiga vanad, et ära surra. Kui tsiteerida veelkord Andrus Saare ütlust loengust, siis Arnold Rüütli populaarsus (ütles seda enne tema presidendiks valimist) rajanebki tema kaasaegsetel. Niikaua kui mäletatakse tema kunagisi tegusid, püsib ka praegune populaarsus, sest noorematele inimestele ei ole tema teod sedavõrd tuntud. Ilmselt sellele järgnenud presidendiks saamine viib aga selleni, et ka koolis käinud noored teavad teda vähemalt Eesti Vabariigi presidendina ja konservatiivid ei julge teda paarkümmend aastat varem öeldud ja tehtud tegude pärast “sildistada”.

Jääge kanalile, sest töö oli mahukas ja seal võib veel viitamist väärivaid tekste leiduda.