Mürgitus sotsiaalsest meediast

Lugesin Liis Lassi blogist, et twitteri kõrval on tekkinud ka eesti keelne twest.ee

Ma ei teagi kohe. Mul on igatahes juba tüdimus sellest sotsiaalsest meediast. Kunagi 5 aastat tagasi võis küll olla, et “rate on elu” aga siis tulid Orkut ja nüüd Facebook. Ma isegi ei mäleta, kes see oli aga ennustas igatahes 400 tuhande eesti kasutaja registreerimist Facebooki veel selle aasta lõpuks. Minu meelest on see põhjendamatu ootus. Lisaks on ju veel Linkedin ja Netlog ning veel tosin või enam sarnaste võimalustega lahendust. Miks peaksid sealsed kasutajad hakkama järsku facebooki eelistama? Kas see siis tähendab, et näiteks kodumaine rate.ee langeb registreeritud kasutajate arvult hoopis teisele kohale FB järel?

Igatahes mina olen blogija, kes aegajalt kiikab ka orkuti, veel harvem twitterisse, veelgi harvem netlogi ja umbes kord kuus ehk ka facebooki. Ma üldse ei välista, et veel enne suve tulekut olen neist kaks viimast üldsegi maha jätnud. pole lihtsalt seda säded või armastust meie vahel, mis paneks mind seal sisu tootma ja oma aega sellega sisustama. Muidugi, telekat ma enam ei vaata aga tekkinud vaba aega internetis tühjalt bitte ja baite teha pole ka kuigi mõistlik.

Tänan väga aga minu elu on piisavalt põnev ja ma otsi selle täitmiseks aseainet virtuaalsest väljendusest.

Kas keegi teab midagi veel Second Life nimelisest eksperimendist? Mäletatavasti maksti Daniel Vaariku firmale sinna Eesti ametliku virtuaalse saatkonna tegemise eest ka sada, ei pigem ikka paarsada tuhat krooni. Muidugi võrreldes Vabadussõja võidusamba peale kulunud 110 miljoniga on see köömes kuid punaseks minevate klaasidega ristisammas on vähemalt füüsiliselt seal Tõnismäe lähedal olemas. Raagus puude korral ka ilmselt väga hästi trollipeatuse lähedalt nähtav.