blogid ja internettpoliitika

Mis poliitik sina siis oled, et ei ole blogi, twitterid, facebooki ja …?

President Dmitri Medvedev on alates eilsest twitteris. Edumeelsemad Eesti poliitikute seast avasid juba 2007. valimisteks oma blogid, nüüd kohtab neid lisaks veel twitteris, facebookis, youtube´is, netlog´is ja tosinas muus sotsiaalmeedia portaalis.

President Barack Obama tutvustas oma Venemaa ametikaaslase visiidi ajal neljapäeval talle Twitterit ja pärast Dmitri Putin´ile seal konto tegemist avaldas arvamust, et sellest võiks saada Washingtoni ja Moskva vaheline kuum liin, punane telefon, otsekontakt.

Yhdysvaltain presidentti Barack Obama arvelee, että Valkoisen talon ja Kremlin välisen suoran puhelinyhteyden voisi korvata mikroblogipalvelu Twitterillä. Venäjän presidentti Dmitri Medvedev avasi Twitter-tilin torstaina vierailleessaan yhtiön päämajassa Kaliforniassa.

YLE uudised

Mina mäletan veel seda arutelu, et pärast presidendiks saamist pidi Obama loobuma oma blackberry (see on pihuarvuti) telefonist, sest see ei pidanud vastama seal kehtestatud informatsiooni reeglitele. Nüüd tahab seesama mees taandada kahe tuumariigi vahelise suhtluse 140 tähemärgi lühidusteks lihtlauseteks? Kui ta promos sellega USA firmat, siis ma saan sellest aru aga ta ei saanud seda ju ometigi tõsiselt mõelda. Interneti ebaturvalisus välistab igasuguse ametlikuks tegeva suhtluse ja sobib pigem varjunimede taha peitunult tegutsemiseks. Kui paljud ikka peavad blogi oma nimega või kirjutavad ajalehtedes arvamusi (peale EPL-i on vist ainult tosin muud inimese nimeks sobiva nimega kommentaatorit) ja nad teevad ka õigesti, sest kunagi ei ole täit kindlust, et kas teisel pool juhtme otsas on ikka see isik, kes ta väidab olevat.

Mis puutub poliitiku jaoks sotsiaalmeedias olemist, siis mina arvan, et blogi võiks olla, sest selle lugemine annaks vahetuma info lugejale, et kes sa oled ja mida tahad saavutada. Paraku on väga paljud poliitikute blogid tegelikult nende meeskondade korraldatud, eriti tuntud inimeste omad, nagu ka nende artiklid ajakirjanduses. Olemas võiks olla twitter kui inimene ei suuda üle lihtlausete mõelda ja tal on igav elu, et millestki pole blogi kirjutada. See kõlbab ka oma blogi tekstide viitamiseks a la Gerd Tarand või Evelyn Sepp. Hoopis ebaoluliseks pean mina aga Facebook, Orkut, Rate, Netlog või ükskõik mis muid selle valdkonna lehekülgi, kus kasutajat kutsutakse sisu tootma läbi endast või sõpradest piltide avaldamise ehk oma elu üldsusele eksponeerimise. Ma arvan, et see on mõneti praeguste alla 35-ste fenomen, kes tahavad olla kuulsad, omada palju feimi või suurt numbrit sõpru, isegi kui nad pole nendega kunagi kohtunud ega ühtegi sõna vahetanud.

Kokkuvõttes siis kodulehe asemel kirjutagu poliitik blogi, sest tänapäeval on need 2 kokku sulandunud. Leht, millel puudub RSS ei paku mulle mingit edaspidist huvi jälgimiseks. Samuti ei maksa üle pingutada sotsiaalmeedia peale kulutatud ajaga, see on vaid elektri ja oma aja raiskamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga