Eesti majanduse kriis on kestnud 2 aastat

Kui teistes riikides tähendab majanduskriis tänavatel protestivaid inimesi või Läti ja Islandi kombel parlamendi ründamist ja valitsuste vahetumist, siis meie tuim rahvas selle asemel hoopis laulab ja tantsib. Eestlaste massid kogunesid ju augustis 2008 öölaulupeole „Märkamisaeg” või viimati korraldatud „Ühtelaulmisele”.

Majanduskriisi alguseks loetakse majanduskasvu langust pärast kaht järjestikust kvartalit. Eestis juhtus see 2008. aasta juulis, kui negatiivse I (-2,2%) ja II (-2,6%) kvartali järel saabus III kvartalis veel suurem SKP langus (-4,5%). Seega algas Eestis ametlik majanduskriis 1. juulil 2008.

Eelmisel kolmapäeval pakkusid reformierakondlased Riigikogu infotunnis omapärase etteaste. Teemal „Hinnatõusust ja elu kallinemisest” pidi Andrus Ansip vastama 10 minutit oma erakonnakaaslaste Maret Maripuu ja Kalle Pallingu küsimustele. Maripuu tahtis teada: „Millal meil siis ikkagi majanduskriis algas?” Ansip andis talle omase vastuse, milles majanduskriisi õige definitsiooni järel sidus Eesti-teema globaalse kriisi alguseks loetava panga Lehman Brothers pankrotiga 15. septembril 2008, ja lõpetas vastuse väidega, et „enamasti ei loeta ka seda 15. septembrit 2008 kriisi alguseks, vaid ajaarvamine algab oktoobrist 2008. Eestisse jõudsid tõsised kriisiilmingud aastavahetusega”. Ilmselt mäletavad kõik 2008. a. 23. detsembri Eesti Ekspressis ilmunud Ansipi tsitaati: „Kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma tahakski elada.”

Selleks ajaks olime kõik elanud juba kaks kvartalit majanduskriisis (mida tähistasime öölaulupeoga!), sest ka IV kvartali SKP oli -10,7%.

Eesti SKP oli negatiivne alates 2008. a esimesest kvartalist kuni 2010. aasta esimese kvartalini.

Artikkel ilmus 20. 10.2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15512