blogid ja internettpoliitika

E-poliitik olgu eelkõige blogija

Esimest korda sai selle kuu keskel valitud siis parim e-poliitik. Selle selgitamisel võeti arvesse sotsiaalmeedia kasutamist, milleks loeti blogi olemasolu ja twitteri ning facebooki kasutamist. Žürii liikmete hulka kuulunud Henrik Roonemaa ja Argo Ideon kuulutasid, et blogide kirjutamine on mööda saamas ja arutelu on kandunud twitteri ja facebooki lehtedele.

Poliitiline blogija Marko Mihkelson. Kaader AK 17. detsember
Poliitiline blogija Marko Mihkelson. Kaader AK 17. detsember

Endine parempoolne mõõdukas Liia Hänni on nüüd autasustamas praegust parempoolset Marko Mihkelsoni. Kahjuks ei näe ma tema blogi lugejate arvu, et oskaks hinnata selle mõjujõudu. Nimelt on väga suur vahe, et kas lugejaid 0n mitu tuhat kuus või kõigest käputäis ajakirjanikke, kes seda siis oma väljaandes vahendavad.

Kordan siinkohal üle 10 põhjust, miks peaksid poliitikud blogi pidama.

Kümme põhjust, miks peaksid poliitikud blogi pidama (Le Meur, Vukkert 2007
kaudu):
1) et olla lähemal toetajatele ja avalikkusele. Blogi (kui sellel on
kommenteerimise funktsioon, annab inimesele võimaluse oma tähelepanekute  edastamiseks, poliitikute ideedele reageerimiseks ning teistega diskussiooni  alustamiseks;
2) avaliku debati loomiseks. Kuna blogide diskussioon on avalik, sarnaneb see  poliitilise kohtumisega, kus esineja on laval ning auditoorium võib talle  küsimusi esitada;
3) oma ideede kohta tagasiside saamiseks, nende rikastamiseks või uute ideede kogumiseks. Poliitik võib paluda lugejatel oma mõtteid kommenteerida, mis annab poliitikule teatud ülevaate valitsevatest hoiakutest;
4) suhtlemiseks inimestega viisil, nagu poliitik räägiks mõnes mitteformaalses eravestluses. Lugejaid huvitab poliitiku enda “hääl” ja arusaamine poliitiku enda kõnemaneerist, mitte poliitiku poolt välja toodud “institutsionaalsed” teated. Oluline on, et oma blogi kirjutaks igaüks ise;
5) paremini aru saada kriitikast, mida poliitiku ideedele antakse. Kuigi oponentide väited on tihti ebameeldivad, tuleks neid siiski lugeda ning nendega arvestada, sest kriitika annab sisendi konkurentide mõistmiseks ning parema võimaluse etteheidetele reageerimiseks;
6) et levitada oma ideid. Blogi kaudu on võimalik oma ideid kiiresti ja mugavalt kuuldavaks teha, samas paluda ka teistel oma arvamusi esitada;
7) et otsida rahastamisallikaid oma kampaaniale (Euroopas ei ole selle kohta häid näiteid, kuid Ameerikas on üsna tavaline, et kandidaadid paluvad inimestel oma kampaania rahastamiseks annetusi teha;
8) et jõuda noorema põlvkonna valijaskonnani ning panna nad poliitikast huvi tundma. Blogide kaudu on võimalik poliitikutel rohkem noorte hääli koguda;
9) et tekitada enda umber võrgustikke. Võrgustikud tekivad siis, kui autor esitab huvitavat informatsiooni ning blogijad lingivad sellele ja suunavad teisi inimesi poliitiku blogi lugema. Nii tekib blogosfäär (blogide võrgustik), mis aitab ideede levikule kaasa;
10) tuntuse tõstmine avalikkuses (kui tegemist on tundmatu poliitiku või kandidaadiga. Kui blogid muutuvad veel populaarsemaks, siis aitab see tundmatutel poliitikutel tugevdada oma rolli ja positsiooni nii kohalikul kui riiklikul tasandil.

Allikas: Silvia Rand magistritöö lk 26
http://mail.jrnl.ut.ee:8080/429/1/Rand_Silvia.pdf

Minu jaoks on twitter ja facebook ikkagi piiratud rakendusega, sest kuidas on võimalik arutelu pidada näiteks 1000 valijaga kui nende endi postitused tulevad sinu lehele?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga