Maavärin ja majandusvärinad Jaapanis
Mulle tundub, et rahailma konsultandid on kõik suured optimistid. Näiteks forex.ee konsultant Indrek Lindsalu Jaapani maavärina järgse olukorra kohta EPL-is: “Kui aga katastroof enam ei eskaleeru, võib Jaapan majanduslikus mõttes jalule tõusta rutem, kui me arvatagi oskame.” http://www.epl.ee/artikkel/595278
Alles eile oli uudistes suur vaidlus, et mida teha radioaktiivse saaste leviku peatamiseks. Meelde jäi uudislõigust info, et töötaja saab “objekti” puhastada 15 minutit ja peab siis lahkuma, sest muidu on liiga suur tervisekahjustuse oht. Nõukogude ajal vist oli Tšernobõlis tööaeg paar kuni 5 minutit.
Kuid tulles tagasi maavärina ja tsunaami juurde, siis mina näen selles pigem riigi majandusliku olukorra parandamise võimalust. Esiteks läbi taastamistööde, mille avalik sektor saab tellida erasektorilt. Teiseks on võimalik, et börsid ootavadki halbu uudiseid, et väärtpaberite hinnataset alla tuua ja jeeni tugevnemisega valuutaturge liigutada. Kapitalismi ja börside seisukohalt pole midagi halvemat kui hindade stabiilsus, sest teenida saab ennekõike tõusude pealt aga viimaste finantsinstrumentide abil ka languste pealt. Minu jaoks oli väike šokk uudis, et maailmas on ka katastroofi võlakiri või obligatsioon, mida tuntakse lühendi “cat bond” all. Nagu aiman selle kohta käinud uudisest, siis maavõrina või muu õnnetuse korral on taolise finantsvahendi ostjal võimalik teenida kasumit. Tundub ju ebainimlik, et inimesed surevad ja materiaalsed asjad hävivad ning keegi saab selle toimumisest kasu aga ometigi ongi see kapitalismi järgi võimalik. Igale teenusele leidub ka ostja.
Veel jahutaks optimismi Jaapani kohta, et miks peaks neil pärast taolist suurt loodusõnnetust majandusega hakkama paremini minema kui viimase 5 aasta jooksul looduslikult stabiilsetes tingimustes. Mina ei oska seda küll oletada, et kui siiani on nende võlakoorem 200 % SKP-st, siis nüüd hakkaks nende majandus varasemast erinevalt toimima ja saavutaks kasvu.
Pigem meenutab Jaapani majanduses toimuv mulle kõrget palavikku, mis väljendub majandust raputavates külmavärinates. Sealne keskpank suunab raha majandusse 0 protsendilise intressiga aga kasvu ei paista.