Asjade parandamine
Kapitalistlik ühiskond ei salli kestvaid ja parandatavaid asju. Palju parem tootmise ja tarbimise ning järelikult ka SKP seisukohalt on iga katki läinud asja asemel uue ostmine. Selle pärast kestavadki jalatsid sedavõrd vähe, koduses majapidamises harjad ja muud puhastamise asjad tehakse plastmassist, isegi lumelabidad tehakse plastmassist, kuigi on teada plastmassi talumatus madalate temperatuuride suhtes.
Ma kasutasin aastaid tagasi videokaamarat Pasasonic. Mul ei olnud pikendusjuhet selle laadijaga ühendamiseks ja tegin sobivate otsikutega ning polaarsust arvestades ise juhtme. Tulemuseks oli kaamera sees millegi läbi põlemine, sest õige pikendusjuhtme otsas oli lapik ühendus ja klemmid oleksid läinud samasse pesasse kui aku kasutamisel. Miks oli kaamera külge tehtud ka ümar ühenduspesa, ei oskagi öelda. Mul jäi olulise salvestusega kassett kaamerasse kinni ja helistasin siis Pasaservice teenindusse ja uurisin kaamera parandamise võimalusi. Selgitasin probleemi, et ühendamisel põles ilmselt midagi läbi. Vastati, et vea tuvastamine maksab 500 krooni ja kui asi ei piirduks lihtsalt kaitme vahetamisega, siis tuleb tellida ka uus mehhanism kassettile, sest selle kättesaamisel pidi see ka parandamatult rikki minema. Kokku parandamise hind siis 1200-1500 krooni. Uurisin siis võimalust, et palju maksab lihtsalt kasseti väljavõtmine. Taheti saada 200 krooni. Ma pidasin seda röövimiseks, sest hiljem kulus mul selle eemaldamiseks umbes 20 minutit. Kuna ma ei teadnud täpselt detailide kinnitusi, siis selle võrra läks ka vähemalt poole rohkem aega. Pasaservice ütles õigesti, et pärast eemaldamist seda mehhanismi enam tööle ei saa. Võimalik, et nemad oleksid seda teostanud ka nii, et pehmest metallist osad oleksid jäänud kasutatavaks.
Mul jäi varem mainimata, et selle kõne tegemise ajal oli mul juba välja vaadatud Kuldse Börsi müügikuulutus, kus müüdi uuemat ja paremate parameetritega mudelit 1700 krooni eest. Kokkuvõttes tegingi siis nii, et kasseti sain ise kätte ja ostsin 1700 krooniga uuema mudeli. Pean seda üsna tüüpiliseks, et vana asja parandamise eest küsitakse umbes sama hinda, mis kasutatud asjade müügil. Seesama kapitalistlik praktika, et vana parandamise asemel ostku tarbija hoopis uus.
Täna läksid mul kõrvaklapid lõplikult katki. Kui paar kuud tagasi lakkas töötamast vasak kuular, sest juhe oli ühenduskohast katki murdunud, siis nüüd oli ka parema juhe katkemas ja ainult teatud nurga alt andis ühendust. Olin varem vaadanud, et müügil on ainult inetult suured ja otsesed pistikud ning L-kujulist ma müügil polnudki märganud. Võtsin siis terava noa, tegin sisselõike kõrvaklappide pistiku ja juhet tugevdavate “ribide” vahele ning urgitsesin sealt juhtme välja. Pärast katkenud kohast katki lõikamist ja juhtmete värvide järgi taas kokku ühendamist, olidki mõlemad kõrvaklapi kuularid jälle töökorras. Nüüd jäi veel üle lõikekoht tugevdavate ribide alla ära peita, selle peale tagasi suruda lahti lõigatud osa plastikust ja tugevduseks peenikest traati peale kerida, et ühenduskoht ei tuleks lahti ja säiliks paras jäikus. Tulemus oli siis selline.
Mina olen tulemusega rahul, sest nii vasak kui parem kuular töötavad jälle normaalselt, ühenduskoht on piisavalt jäik ja tulemus on ka visuaalselt talutav. Ennekõike meeldib mulle teadmine, et parandasin ühe väikse asja ära ega pidanud uut ostma. Mul on tegelikult olemas veel 2 paari sarnaseid kõrvaklappe aga need pole sedavõrd mugavad. Ühe kuularid on liiga suure läbimõõduga ja kõrvas ebamugavamad ning teisel on takistus ilmselt suurem, sest seal kõlab heli vaiksemalt.