Eestis on viis tuhat oskamatut valijat

Vaatasin eile valimistel antud kehtetute sedelite arvu. Ma ei oska seda seletada, et nende arv püsib valimistest valimistesse enam-vähem samas suurusjärgus. Justkui samad inimesed käiksid valimissedelit rikkumas.

1992. aastal oli Riigikogu valimistel 9381 kehtetut sedelit. See on ka siiani rekord. Seejärel 1995. aastal 5142 kehtetut ja 1999. aastal 8117 kehtetut sedelit. Minu jaoks on see suurenemine 2975 võrra täiesti seletamatu. Kas muudeti siis hääletussedeli kujundust? Ilmselt mitte. Kuid vaatame edasi: 2003. aastal 5798 kehtetut, 2007. aastal 5250 kehtetu ja 2011. aastal 5131 kehtetut. Kuigi vähenemine on märgatav, siis endiselt ei saa rahul olla käesoleval aastal sama tulemuseni jõudmisega kui oli 1995. aastal (vahe 11 sedelit). Tõsi, valimas käis ka natuke rohkem inimesi kui 1996. aastal. Nüüd oli kehtivaid hääli 575 133 ja tookord 545 825 ehk 29308 või 5,09%.

Muidugi ei saa väita, et kehtetuid sedeleid annavad igal valimisel samad inimesed. Ometigi on tõsiasi, et kehtetute sedelite üldarv on kahtlust äratavalt püsinud samades piirides. Mina pakun põhjendusena välja, et tõepoolest teatud tuhanded inimesed kirjutavad järjekindlalt kandidaadi numbri asemel tema nime sedelile ja seeläbi rikuvad teadmatusest hääle või siis käib mingi valimiskomisjonide mäng häälte kehtetutuks tunnistamisega. Selle viimase kohta pole muidugi ühtegi tõendid ja raske oleks näha ka põhjust (äkki võetakse mõnelt edukamalt ära, et ta ei oleks enam nii edukas?).