Vana naine Madonna kardab iseennast
Inimese elu võiks olla mõnus, mitte enda piinamine. Vaadates kõrvalt, kuidas keskealine laulja Madonna üritab käituda ja välja näha nagu poole nooremad naised, siis mul hakkab temast isegi kahju. Näitleja töö on ka kedagi teist mängida ja laulja kehastab meile mingeid ideaale (mis meid lummab) aga enamasti on see ajaliste piirangutega (etenduse aeg). Valida endale roll, mis eeldab kogu ööpäeva jooksul kellegi teise mängimist või mingi staari kuvandiga sobimist, peab olema ikka meeletult raske. Ilmselt kõige keerulisem enesepettuse vorm.
Olen tema loomingu saatel ülesse kasvanud. Kuulanud laule siis kui need tulid kassetilt, CD-plaadilt või arvutis olevast failist. Mis seal salata, olen ka vastuvõtlik muusikalisele kiirtoidule. Aastate jooksul loodetavasti vähem, võrdeliselt kogunenud teadmistega. Mäletan isegi seda väikest vapustust mis mind tabas kui tema lugu Frozen kuulutati plagiaadiks. Kes oleks osanud arvata, et suur artist Madonna (nagu ma teda tookord arvasin olevat), võib laskuda kellegi teise laulu jäljendamiseni. Ohver oli vist Belgia ansambel aga ma pole isegi kindel. Mõtlesin ilmselt, et küllap see oli kokkusattumus. Tuli ise või oma tiimi abil sellele meloodiale ja alles hiljem selgus, et keegi teine oli selle palju varem kirja pannud. Selliseid asju ikka juhtub, et kergem on leiutada uut kui kontrollida, kas seda pole juba varem kellegi teise poolt tehtud.
Staari kuvandi juurde käib ka šokeerimine. Temale on lubatud asjad, mis meid ehmatavad, üllatavad või tunduvad võõrana. Noorte artistide puhul võikski eeldada, et nad on maailma vastu mässumeelsed, sest alles otsivad oma kohta. Nad on ju kõige targemad ja need vanad inimesed, noh nemad, nad ei tea ju midagi, sest on lubjakad. Peaksin lisama praeguste noorte kasutatava sõna aga näedsiis, polegi kursis tänapäeva teismeliste sõnavaraga.
Keskeast väljuva popstaari puhul mõjub selline maailmale väljakutsete esitamine naljakana. Umbes sarnaselt kui pensionär riietada hip-hop atribuutikaga. Tekitab ka kahtlevaid tundeid, sest ilmselgelt oleks tegemist isiksuse tasakaalukuse probleemidega ja ümbritseva adumisega. Lisades siia juurde veel poliitilisi märke, saamegi kastme, mis haiseb vängelt.
Ühes oma viimastest kontsertidest kasutab ta Indiast pärinevat päikeseratta märki, mida Euroopas tuntakse rohkem natsismi sümbolina ja Prantsuse naispoliitiku Marie Le Pen´i fotot. Tegemist on vaid mõned kuud tagasi Prantsusmaa presidendi kohtale kandideerinud inimesega, kes juhib poliitikas mõju omavat erakonda.
Selle svastika naise laubal võiks ju veel ära kannatada aga mitte sellega võõra inimese märgistamist. Meenutades paljude aastate tagust stamplauset, siis Madonna võid sa ju olla aga inimene pead olema. Ole ükskõik kui tuntud või rikas, kaasinimesi ei tohi sildistada kultuuri nimel sümbolitega, mida need inimesed ise pole kandnud.
Mulle meenub, et aastaid tagasi oli Eestis juhtum, kus ühel paraadil jäid fotograafile silma svastika kujulised kõrvarõngad. Muidugi tekkis Venemaal sellest suur skandaal. Mõnedes Euroopa riikides (nt Austria), oleks selline eksponeerimine isegi keelatud. Minu jaoks see on jällegi üle piiride minek. Sümbol ei muuda inimest ega pane teda kuidagi käituma. See jätab talle täieliku vabaduse tegutsemiseks ja uskumiseks. Kasvõi selleks, et see sümbol ehk svastika toob õnne või mida siis parajasti soovitakse.
Mind häirib Madonna ettevõtmises ennekõike meelevaldne sümboli lisamine. See on justkui kellegi fotol silmad ära sodimine või sarvede pähe joonistamine. Inimese pilt võiks olla selles mõttes puutumatu, et seda ei moonutata. Isegi mitte kunsti hüvanguks. Sellest oleks ilus mõelda aga muidugi igapäevases elus sellest suurt midagi ei muutu.
Kokkuvõttes siis elame edasi teadmisega, et vanaks jäänud Madonna peab tähelepanu võitmiseks tegema inimesi ärritavaid samme, sest muidu ta kaotaks nende huvi. Kes see ikka läheks vaatama tavalist vanurit, nagu neid näeb päevas vastu tulemas tänaval või kohtab poes. Temale raha maksnud fännid ilmselt sedasi ei mõtle aga mind ei häiri, et ta omastab nende raha võltside unistuste pärast. Olgem ausad, millised saavutusi või õnne on tal ette näidata, et see vääriks järele tegemist? Minu arvates väärib ta kaastunnet, sest peab elama päevast päeva kedagi teist mängides.