2 aastat pärast idaraha väljamõeldist
9. detsembril 2010 oli Eestis suur lumetorm ja Padaorus jäi 600 inimest autodega lumme kinni. Nende päästmiseks kulus üle 24 tunni. http://www.mnt.ee/public/Padaorukrono18122010.pdf
12. detsembril kinnitas IRL kandidaadid Riigikogu valimisteks.
15. detsembril teatas peaminister Riigikogus, et juhtunus oli süüdi Maanteeamet ja mitte minister Pomerants ehk valitsus “ei ole mõistlik praegu ilma igasuguse analüüsita anda hinnangut siseminister Marko Pomerantsi tegevusele”. http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=09&date=1292414400#pk7646
16. detsembril ilmub valitsusele lähedases ajalehes 2 uue skandaali tekitavat artiklit: “Vastuluure kirjeldab Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendina” http://www.postimees.ee/?id=358114 ja “Ansip ja Pomerants ei kommenteeri kapo teavet Savisaare kohta” http://www.postimees.ee/?id=358237
TULEMUS: spin ehk üks õnnetu torm on asendatud agentide otsimisega opositsioonist.
Tänaseks päevaks on selgunud, et tõendeid Savisaare poolt raha küsimisest ei ole aga Idarahaliit ehk IRL sai elamislubade müügist Venemaa ja SRÜ kodanike käest raha. See lugu tuli avalikuks 30. novembril 2011.
Olen rohkem kui paar korda mõelnud, et miks valitsusliit jättis Savisaare poliitikasse edasi ning ei läinud idaraha skandaaliga lõpuni ehk siis tema poliitikast lahkuma sundimiseni. Täpselt samamoodi nagu juhtus lindiskandaali järel. Minu arvates on 2 võimalust.
Esiteks olid idaraha skandaali kohta levitatud väited tõesed ja ametnikel olid faktid raha küsimise kohta. Nende avaldamisega ei mindud lõpuni. Arvestades, et mis saladused on varem ja ka hiljem lekkinud, siis põhjus pidi olema Savisaare allesjäämise soovimises. Nende (skandaali avalikustajate) vaatenurgast on Savisaare jätkamine Keskerakonna eesotsas hea valik, sest tema kohta on rohkem kui paar juhtumit, mille meenutamine paneb valijad pavlovi koertena käituma ja hääletama kolmikliidu (SDE, IRL ja Reformierakond) poolt. Esimene neist on muidugi hirmutamine Venemaa ohuga. See võib tulla üllatusena aga esimest korda süüdistas Savisaart Venemaa agendiks olemises Kiur Aarma ühes 2007. aasta saates Kahvel (31. jaanuaril 2007 keskpäevane kordus). See sama saade, kus ta pidi näitama enda poolt blogisse sissekande tegemist. Samuti rõhutatakse igal võimalusel, et parteil on vähem eestikeelseid toetajaid kui muukeelseid. Praeguseks on mõjujõu kaotanud Keila-Joa majatehing, korduvad liikluseeskirja rikkumised, Kalevi kommivabriku tehingud ja muud skandaalikesed aga nende meenutamine on valijate emotsionaalses mälus. Selline poliitik on siis survestatav ning teiste jõudude poolt ärakasutatav. Kodustatud Edgar ei pruugi Ilvese, Ansipi ja Reinsalu/Partsi vaatepunktist olla probleemne konkurent.
Teine võimalus on minu arvates tõenäolisem. See oli suur poliitiline avantüür, kus Toompea (Ansip, Pomerants) ja Kadriorg (president) mõtlesid välja süüdistuse, mis kõlab usutavana aga tõendid selle kohta jäävad ametnike valvata läbi riigisaladuse kaitse. Nende eesmärk polnud Savisaarest vabaneda, vaid teda selga pussitada, valimiste lähenedes vähendada partei toetust. Väljamõtlejad teadsid, et ametnikel pole muud valikut kui kinnitada oma valikimist (nad ei saanud avalikult sellest taganeda). See tähendas, et süüdistatav ei saanud ennast kaitsta, sest muidu oleks ta võinud saada karistada riigisaladusega kaitstud dokumentide ja info avalikustamise eest. Samamoodi pidid käituma ka tema süüdistajad Pomerants, Ansip ja Ilves, kes kinnitasid, et nemad on tõendeid näinud ja järelikult me peame neid uskuma, et Savisaare süüd uskuda.
Käesoleval aastal oli mul isiklik kogemus idaraha skandaali käivitanud ajakirjaniku tööstiiliga. Selgus, et see naine ei suutnud minu kontakte internetist või Äriregistrist leida ja selle tõttu kirjutas Rainer Vakra poolt ette söödetud infot, ilma fakte kontrollimata. See näitab, et naisajakirjanik Tuuli Koch on ärakasutatav skandaalikeste loomiseks, sest ta edastab ilma kontrollita temasse sisestatud info. Nagu klaviatuur või USB või disketiseade, mis võtab vastuvaidlemata kõik vastu. Polegi vist eriti oluline, kas info sisestati vebaalselt(kuulujutu rääkimisega), visuaalselt (dokumentide näitamisega) või vaginaalselt(seemnerakkudega), sest ajalehes trükitakse see tema nime all ära. Ta on justkui varjunimi kollektiivsetele autoritele, kelle tegelikud motiivid on selle võrra raskemini tuvastatavad. Ma ei oska arvata, kes sisestas idaraha väljamõeldise Tuulisse või millise sisendi kaudu aga keda see huvitaks. Ilmselt ei saa me seda kunagi teada, sest head agendid ei avalikusta oma allikaid. Just nimelt agendid, sest ajakirjanikud kontrolliksid fakte, mitte ei avaldaks kuuldusi kui enda avastatud tõde.
2 aastat hiljem olen täiesti veendunud, et mingi skandaal enne 2011. aasta Riigikogu valimisi oleks ikkagi KE vastu lavastatud ja Padaoru lumetorm ning valitsuse kritiseerimine saamatuses vaid kiirendas seda protsessi. Nagu juba eelnevalt kirjutatud, siis välisluure ja riigisaladusega seonduvad asjad on taoliste juhtumite lavastusteks hävitavaimaid, sest süüdistatav ei saa enda süütust tõestada ja ametnikud on sellises juhtumis usutavad, sest “nemad on ju näinud riigisaladusega kaitstud dokumente” ja selle alusel kujundanud oma väljaütlemised. Iseenesest võiks riigisaladusega kaitstud dokumendi sisust rääkimine olla just nimelt selle avalikustamine, et ametnikud on koostanud mingi riskianalüüsi, mille järgi Eesti poliitikas on mõjuagent, kuid samavõrd me teame, et mõned parteid võivad Eestis seadusi rikkuda ilma karistuse kartuseta. Näiteks Ilves eksis 5 aastat järjest majandushuvide deklaratsiooni täites ja pääses sellest ilma uurimiseta (Savisaar sai rahatrahvi esimese aasta järel), Parts sõlmis seadust eirates Auvere elektrijaama ehituse lepingud (Mihkel Oviiri hinnang olukorrale), siseminister Ken-Marti Vaher suurendas ühte liiki elamislubade määra, et tema semud Stelmach ja Raudne saaksid neid idaraha eest müüa, Ansip ja Paet olid seotud viisaskandaaliga (Jüri Pihli avaldus asja uurimiseks tuli bumerangina talle tagasi ja virutas ta enda poliitikast välja).
Kokkuvõttes oli mõjuagendi skandaal väljamõeldis, sest Reformierakond ja IRL oleksid teinud kõik, et Savisaar poliitikast välja tõrjuda ja poolele teele jäämine tõestab, et fakte ei olnud. Neil polnud mingit mõtet teda edasi hoida ja taluda Tallinna juhina. Savisaarega on muidugi hea hirmutada, et need 2 parteid saaksid eestlaste hääli, kuid ilma temata oleks neil veelgi rohkem hääli, isegi muukeelsete omi.