Rahvakogu on kasutu kärakogu
Kuulasin keskpäval R2-te ja seal tuli kaks saadet järjest, milles mainiti rahvakogu tegevust. Esmalt muidugi Samost ja Muuli ning sinna otsa siis Kivirähk ja Juur otsa (kordusena).
Mind häirib rahvakogu puhul piiratud hulk teemasid, millel lastakse arvamust avaldada. Meie praegused probleemid tulenevad maksu-, haldus-, sotsiaal- ja paljudest teistest poliitikatest ning mitte sellest, kas parteidele on annetatud raha korrektselt raamatupidamises kirja pandud. Ütleks isegi, et jamasid otsuseid inimesed poleks saanud ära hoida. Näiteks pensioniea tõstmine, maksude ja aktsiiside tõusud, ESM-i ja EFSF-iga liitumine. Kõik need otsused tehti mitte valitavate ametnike poolt ja rahva poolt valitavad esindajad olid vaid selle kinnitajaks. Nad olid justkui trammis, millel puudusid pidurid ja ainus võimalus oli edasi liikumiseks etteantud kiiruse juurde jääda.
Teiseks häirib mind ettepanekute suur hulk, millest mõned teemad on korduvalt esitatud. See teeb raskeks asjalike mõtete leidmise, sest infotulv matab kõik ära. Peaks olema mingisugune test ettepaneku tegija vaimsete võimete hindamiseks, et nad vähemalt ei püstitaks põhiseaduse vastaseid ettepanekuid. Näiteks parlamendi suurus on põhiseaduses kirjas, samuti valimisõigus alates 18. eluaastast.
Kolmandaks mäletan ma seda aega kui kümnend tagasi oli inimeste kaasamise portaal TOM ja mida see endaga kaasa ei toonud. Täpselt samamoodi läheb ka nüüd, et tehakse palju kära aga mingit sisulist otsust ei tehta või siis see pööratakse hiljem tagasi. Nii läks TOM portaali ainsa edulooga ehk kella keeramata jätmisega, mis mõned aastad kehtis ja siis mindi endistele reeglitele üle. Praegu katsetab Venemaa kella keeramata jätmisega.
Lisaks eelnevale häirivad mind rahvakogu juures tegutsevad inimesed, kellel on suurte parteide(parlamendis olevate) liikmelisus või oli see neil kunagi varem. Vägisi tuleb meelde Minu Eesti mõttetalgud, kus tehti ka palju jututubasid.
Kõike eelnevat arvesse võttes olen negatiivselt meelestatud selle ürituse suhtes, mis tegelikult neutraliseerib uue lahenduse või poliitilise jõu tekke ja suunab kõik vanadele läbiproovitud “kaasamise” rööbastele. Hiljem öeldakse, et näete rahvas, me ju andsime teile valida. Samas on valik umbes selline, et millise rajoonikomitee kommunistid peaksid kõigi rajoonide nimel kõnelema ja otsuseid tegema.
Eestis on parlamentaarne demokraatia ja selle juurde ei saa luua mingit eraldi dimensiooni osalusdemokraatiaga. Meil on esinduskogud, kuhu valitud saadikud ja kelle käes on juba praegu võimalus teha rahvale kasulikke otsuseid. Tõsiasi, et otsuste tegijad on moraalsed vaakumid (IRL-i liige Rein Raud nimetab neid värdjateks aga jäägu see tema moraalitusele) pole korvatav otsuste tegemises osalejate arvu suurendamisega. Kui juhtidel jäi ajusid väheseks, siis tuleb nad välja vahetada, mitte koormata nende töö ärategemisega rahvakogu nimelisse ühendusse kogunenuid.
Mul endal mõlgub ka üks mõte, mille tahaksin sinna esitada, et seda liiva demokraatia hammasrataste vahel oleks ikka veelgi rohkem ja saaksin öelda, et ma olen aktiivne kodanik, kes tahab midagi muuta. Kõige halvem olekski jääda tegevusetuks ning sellega anda vaikiv heakskiit juhtoinaste möödapanekutele.
Ajalooliselt olid eestlastel kärajad, sealt tuletasin ka nimetuse kärakogu sellele jääkeldri protsessi vahetulemusele