Teeme e-valimised võimalikuks ka pühapäeval
Palun toetage minu ettepanekut, et e-valimise võimalus oleks ka valimispäeval ehk pühapäeval. Siiani sai e-valida ainult eelvalimiste ajal (10. kuni 4. päev enne valimispäeva) aga tehniliselt on võimalik e-hääletamine teha ka pühapäeval, kuigi lühemalt kui jaoskondades. See laseb pärast viimast valimisdebatti (2011. aastal laupäeva õhtul erakondade esimeeste vahel) veel e-häält muuta. Venemaa pani umbes 11 tuhandesse valimisjaoskonda videokaamerad ülekandeks, meie peaksime suutma umbes 650 valimisjaoskonda varustada internetiühendusega ja infosüsteemiga.
Järgnevalt siis ettepanek, mida palun teksti all toodud lingil toetada.
Anda valijale võimalus e-valimiseks mitte ainult eelvalimise päevadel (10. kuni 4. päev enne valimispäeva), vaid ka valimiste toimumise päevaks, nagu see on Põhiseaduses § 60 kirja pandud. „Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval.“ E-hääletus ka pühapäevaks!
Siiani on 2007. ja 2011. aasta e-valimised olnud eelvalimiste päevadel (10. kuni 4. päev enne valimispäeva) ja valimispäeval ehk märtsikuu esimesel pühapäeval elektrooniliselt valida pole võimalik. Järelikult pole e-valimised täitnud põhiseaduse nõuet, sest need on toimunud teisel ajal. Pealegi aktiivse valimisagitatsiooni tingimustes.
See ettepanek tekitab kulutusi, sest e-valimiste serverid tuleb võrku lülitada ka pärast eelvalimiste toimumist. Senise praktika kohaselt toimus serveri transport häälte lugemiseks VVK ruumidesse pühapäeval ehk valimispäeval. Arvestades, et sellest protseduurist ei saa loobuda, siis pühapäeval saaks e-valimised toimuda lühemat aega kui on avatud valimisjaoskonnad. Arvan, et 4 tundi oleks piisav aeg e-valijatele oma hääle muutmiseks ehk ülehääletamiseks. Selle järel toimuks serveri lahtiühendamine võrgust, transport VVK ruumidesse ja häälte dekrüpteerimise ning lugemise protsess.
Üks ohukoht on topelt hääletamise välistamine. Siiani on seda tehtud nii, et eelvalimiste järel võrreldakse ära jaoskondades käinud eelhääletajad ja nende antud võimalikud e-hääled on tühistatud. Praegune muudatus vajab jõustumiseks infot pühapäeval jaoskonnas käiate kohta. Samuti jaoskondadele infot, et kes on 4 tunni jooksul edastanud e-hääle. See võiks välja näha nii, et pärast pühapäeval e-valimiste sulgemist tehakse kõigile valimisjaoskondadele kättesaadavaks selle 4 tunni jooksul e-hääletajate andmed(isikukood). Valimisjaoskonna liikmed kontrollivad enne paberist hääletussedeli andmist ega valija pole e-hääletanud samal päeval. Kui ta on seda teinud, siis talle paberist sedelit ei anta. Lugemisele läheb tema e-hääl. Muidu saab ta 2 häält kui lastakse ka paberil hääletada.
Pühapäeva hommikul jaoskonda läinud valijad sisestatakse infosüsteemi. Kui ta jõuab e-hääletada enne selle lõppemist, siis tema e-hääle tühistab elektrooniliste valimiste komisjon ja lugemisele läheb paberil antud hääl.
Kehtima jääb senine põhimõte, et paberil hääletamine tühistab e-hääle ja keegi ei saa topelt hääletada. E-valimistel loeb viimasena antud hääl ja selle saab tühistada enne lugemisele minemist ehk tehniliselt on võimalus pühapäevaseks e-hääletuseks olemas.
Kasu valijale on selles, et ta saab kuni viimase valimiskampaania päevani teha oma eelistuse ja pühapäeval seda ka muuta.
See muudatus eeldab, et valimisjaoskonnad ja e-valimiste komisjon vahetavad andmeid valijate kohta ja tagavad igalt valijalt ainult 1 hääle lugemisele minemise.
Kui keegi väidab, et e-valimiste korraldamine pühapäeval lühendatud ajaga on infotehnoloogiliselt kulukas või seotud turvariskidega, siis peaksime kogu valimiste süsteemi lihtsustama ja pöörduma tagasi paberil hääletamisele.https://www.rahvakogu.ee/ideas/1597-evalimise-voimalus-ka-puhapaevaks-ehk-valimispaevaks-pohiseadus-60-alusel
Lisan juurde, et selgitava teksti maht sai olla 3000 tähemärki ja selle tõttu jäid lahti kirjeldamata näiteks kulutused. Serveri avamine pooleks päevaks (pühapäeval) ei ole väga suur kulu ja ilmselt suudavad valimiskomisjonid leida ka ID-kaardi lugejaga arvuti ning interneti kaabli otsa, kuid vajaliku tarkvara ja andmebaasi loomine hääletajate üle arvestuse pidamiseks võib olla üsna kallis. Tõenäoliselt siiski odavam kui Maanteeameti poolt Jõhvi viadukti asemel tunneli ehitamise projekti tellimine, millest ei saa mitte kunagi asja ja tuulde lendas miljon krooni. Hea asi selle juures on see, et juba kord loodud infosüsteem ehk valijate elektrooniline nimekiri on järgnevatel valimistel väiksemate kulutustega taaskasutatav. See ei ole nagu valimiste tarkvara ehk valimisrakendus, mis igaks valimiseks tellitakse nullist ja makstakse aina uuesti ja uuesti.
Kas ma usun, et see ettepanek võiks läbi minna? Ausalt öeldes mitte eriti. See nõuab Vabariigi Valimiskomisjonilt kulutuste tegemist tarkvarale ja inimeste koolitamist, kes seda süsteemi hakkaksid kasutama. Pealegi ongi e-valimiste mõte saada kätte võimalikult palju eelhääletuse hääli. Ühte võin aga kindlasti öelda, et poole päeva lisamine ei tee kogu e-valimiste projekti mitte kuidagi ebaturvalisemaks. Ükskõik, kuidas selle ideega ka ei lähe, siis jaoskonnas valimas käimine on alati ülimuslik ja mina kavatsen selle juurde jäädagi, sest mulle meeldib see rituaal kui kodanik ulatab teisele kodanikule sedeli ja pärast on see kastist väljavõtmisel ja lugemisel võrdne teiste minu inimestega(minu, nagu Chalice laul). Pabersedelil pole vahet, et kui jõukas oli selle täitja. E-hääletuse on justkui rikkurite projekt, kes on soetanud endale vajamineva varustuse. Kuid see on juba teine teema.
Neile, kes soovivad e-valida, võiksima anda selleks võimaluse ka pühapäeval ja arvan, et pakkusin välja selleks sobiva lahenduse, mis välistaks ka topelthääle andmise võimaluse.