Terror päästab majanduskriisi uudistest
Järjekordne suvi kui tuleb hoiatus lennukite võimalikust ründamisest. See ongi terrorism ehk hirmu all hoidmine kui räägitakse igal teisel aastal, et luureorganisatsioon on saanud “uut” infot plaanitavast rünnakust ja selle tõttu peavad kõik reisijad kannatama X asja.
Täna hommikuks on Gaza avavanglas tapetud vähemalt 63 palestiinlast. Selle taga on Iisrael, mis proovib sedasi kollektiivselt kätte maksta sündmuste jada eest, mis sai alguse 3 juudi okupandi(poliitiliselt korrektselt väljendatuna asuniku) tapmise eest.
Sündmused on kontrolli alt väljunud, järjekordne vägivalla laine kogub hoogu. Kui 3 okupandi tapmine oli arusaadav oma sisus, see oli tavaline tapmine, siis sellele järgnev on juba uutel ebainimlikkuse tasandil. Praeguseks pole teada, kes röövis noore palestiinlase ja tappis ta eriti julmal ning ebainimlikul viisil (sundis bensiini jooma ja põletas elusalt) ja väheusutav, et Iisrael üldse tõsiselt seda selgitabki. Üks USA passiga 15 aastane palestiinlane sai ka julmalt politsei käest peksa ja see muutus sündmuseks, sest jäi videosse ja tal oli USA pass. Oleks olnud tavaline palestiinlane, siis isegi tema surm oleks olnud vaid number kusagil tekstis, et ohvreid oli +1.
Praegune Iisraeli reageering on täiesti ebamõistlik jõu kasutamine. Nad lihtsalt lasevad oma rakette välja, et varud ära kulutada ja USA käest uut humanitaarabi saada. Olen mõelnud, miks just suviti on seal piirkonnas rohkem vägivalda. Näiteks 2006. aasta Liibanoni sõda oli samuti juuli algul, mis sai alguse Iisraeli sõduri röövimisest ja viis sõjalise sissetungini nime poolest iseseisvasse riiki. Mul on ainult oletus või sisetunne, et see on seotud poliitikaga ja täpsemalt USA riigieelarve koostamisega. Selline sõjaline konflikt keset suve kui poliitikud on puhkamas ja tulevad sügisel tagasi, peab neile meenutama 1) Iisraeli sõjalise abistamise olulisust ja 2) järgmise aasta eelarve planeerimisel sõjaliste eraldiste tegemist. Sõda pole mõtet mängida siis kui USA eelarve numbrid on juba paika pandud, seda tuleb teha kusagil algupoolel. Samuti ei saa nende vastu vaielda, sest “suvel ju oli sõda.” Imelikul kombel ei vaadata ohvrite arvu võrdluses. Minu arvates on iga inimese elu sama väärtuslik aga nüüd tuleb välja, et Iisraelis mitte. Nad on 3 oma okupandi eest põletanud 1 noore palestiinlase ja tapnud vähemalt 63 palestiinlaste rakettidega tulistamisel.
Rakettide tulistamine ei ole omavahel võrreldav. Hamas võib tulistada sadu ja tuhandeid ja ainult 1 korra millelegi pihta saada (ohvreid on üliharva). Seevastu Iisrael näib kasutavat tugeva lõhkejõuga rakette ja pomme, mis ilmselt on mõeldud sõjas tugevalt kaitstud maaobjektide hävitamiseks, kõige tavalisemate elamute hävitamiseks. Selle asemel, et esitada tõendid kohtus süüdi mõistmiseks, lennutavad nadlihtsalt raketi oletatava kahtlusaluse kodu hävitamiseks. Miks nad kulutavad sellise raha (raketid ei ole odavad) pealtnäha seosetu kättemaksu eest? Ilmselt ikka selle pärast, et USA on neile andnud palju rakette ja paremaid sihtmärke lihtsalt pole. Täpsustan, häid sihtmärke ei ole, mille hävitamine ei tooks Iisraelile kaela täiemahulist sõda. Gaza hävitamine rakettidega maja kaupa on ohutu, sest ei Egiptus, Jordaania, Liibanon, Süüria ega mõni kaugem naaber ei hakka selle eest tegelikult sõdima.
Mis on õppetund Eestile?
Kui prooviks Gaza olukorda mõista meie ja Venemaa võrdlemisest? Jättes kõrvale poliitilise kuulumise Euroopa Liitu ja NATO-sse, siis meie oleme Venemaa rakettide ees samavõrd kaitsetud kui Gaza. Me saame küll vaadelda oma õhuruumi aga mitte seda kontrollida ehk seal olevaid sihtmärke hävitada. Järelikult saab ka Venemaa tulistada meie objekte paarkümmend kilomeetrit piirist või tegelikult kuni kaugeima piirini välja ja meil poleks võimalust muud teha kui varemeid välismaa ajakirjandusele näidata.
Minu arvates on probleem Iisraeli poliitikutes, kes on lubanud vägivallale vastata mitu korda suurema vägivalla ja julmusega ning valijate sellise ootuse täitmiseks tulistavadki rakettidega tsiviilisikute kodusid, sest sõjaväge ja sõjalisi sihtmärke Gazas ei ole. See ütleb meile midagi kurba Iisraeli demokraatia kohta. See on haige, väärarenguga. Näib liikuvat oma paratamatu hävingu poole. Lõpuni pole võimalik takistada palestiinlastel oma riigi loomist ja oleks ekslik arvata, et siis need terroriseeritud inimesed, kes 2014. aastal ei teadnud oma kodu allesjäämisest või hävitamisest, tunneksid poolehoidu Iisraeli suhtes.
Kokkuvõttes on Iisrael asunud teostama terrorit palestiinlaste üle, kes elavad niigi nende kehtestatud okupatsiooni reeglite järgi (piirid on ju suletud) ja maailma riigid vaatavad seda pealt ning vaid mõned neist ütlevad midagi selle vastu. Mis toob tagasi pealkirja juurde, et jutt terrorist ja selle ohust asendab meedias kõik muud teemad ning majanduse tegelikust olukorrast jääbki meil info saamata. See küll mainitakse ära aga pikemalt ei peatuta. Näiteks täna hommikul, et mais oli Eesti eksport 9% langenud ja import 4% võrreldes eelmise aastaga sai vähem eetriaega kui Gaza ümber toimuv.