Aktiivne kampaania on alanud

Mulle tundub, et parteidel pole muud ideed kui vaesust ümber jagada: tõstame maksuvaba tulu, langetame tulumaksu protsenti (dividendidele), tõstame alampalka, anname tasuta praamiliikluse või maakondade bussiliinid.

Ükski neist ei anna töötajale midagi, mida ta ise ei oleks välja teeninud. Me elame nagu tiigis ja arutame, kuidas väiksemad kalad võiksid ka kosuda ega jääks alamõõdulisteks (palgavaesus ehk töötab ja saab abirahasid) aga veel pole selleni jõutud, et suletud süsteemile on vaja lisaaineid, et midagi saaks kasvada(EL-i liitumise järgne laenubuum välisriikide pankade poolt). Saame küll 1/6 eelarvest Brüsselist aga see läheb betooni, asfalti ja torudesse ning ainult väike osa tuleb palgarahana inimestele. Meenutan järjekordselt seda “viime Eesti viie rikkama hulka” lubadust, et see tähendaski inimest välismaale viimist. YLE1 pealt oli saade M.O.T. kus räägiti Soome laenatud 100 000 töötajast.

Nende inimeste lahkumine tähendab riigile punase kaardi näitamist, sest nad ei saa ennast siin teostada ja peavad valima mõne teise keeleruumi. Eestist on muidugi alati lahkutud. Venemaa impeeriumi ajal mindi maad nõudma Krimmi või Abhaasiasse või Siberisse. Nüüd minnakse Euroopasse ja kaugemalegi. Inimene otsib ikka paremat elukohta ja seda ei saa pahaks panna. Ometigi peaks omakeelne riik tähendama, et suudame ise oma rahva koos hoida ja ideaalis teha ahvatlevaks ka teistele tulla soovijatele.