eesti meediainimesedpoliitika

Leedu sai euro ja eurohaiguse, mis tapab SKP

Viimane Balti riik on langenud eurohaiguse kätte. Leedu võttis 1. jaanuaril 2015 kasutusele euro ja loobus oma iseseisvast rahapoliitikast. Nüüd oleme osa võõrast ja kaugest riigist juhitavast rahapoliitikast, mis teeb äärealad veelgi vaesemaks.

Kreeka ja Portugal peaks olema piisavad näited, et euro kui raha on halb ning perifeerias see ei toimi. Kohalik eliit kasutas seda “projektideks”, mis ei loonud töökohti ega väärtusi teistega kauplemiseks. Nii maanteede asfalt, ehitiste betoon või maha maetud kaablid ja torud on kõige ehtsam kulu, mitte mingil juhul tulu ega 0-investeering. Avalik sektor ei osale kaupade või teenuste ekspordis ehk ainus turg on riigi siseturg. Eesti rahva muuseum, Mäo ristmik, Muuga konteinersadam, Kiisa reservelektrijaam või Rail Baltica on kõik sellised eliidi projektid, mis võtavad ära ühiskonnalt raha ja panevad selle kasutult seisma. Samamoodi on ka uute rongide ja trammidega, mis annavad väga vähe juurde võrreldes nende kordi suurema hinnaga kasutusele võtmiseks või käigushoidmiseks. Rooma impeeriumi languse üks põhjusi oli ka sama, sest valitsemine oli läinud keeruliseks ja raha vajati projektideks, mille kasu või lisaväärtus oli kaheldav. Sellistes tingimustes tundus barbarite sissetung sugugi mitte halva arenguna, sest maksud langesid, kuna nende vallutajate riigikorraldus oli lihtsam. Muidugi saadi ka teenuseid vähem tagasi. Kui palju väärt on teadmine, et kusagil sõidavad uued rongid, tehti megasuur Mäo ristmik, Tartusse tehakse soojendusega lennuväli(ERM) või riik lõhestatakse Tallinn-Pärnu suunal Poola viiva raudteega pooleks?

Kuulasin Henrik Hololei intervjuud Vikerraadios. Minul ei ole enam illusioone Euroopa Liidu suhtes, tema saab sealt palka ning räägib vaid positiivsest. Nii tekkibki lahkheli tema räägitu ja minu tähelepanekute vahel. Avalik-õiguslikus meedias saavadki sõna vaid Euroopa Liitu jaatavad inimesed, probleemid vaikitakse maha või neid naeruvääristatakse. Ainsad kriitilised kajastused on olnud ETV filmides, mis valmistatud mõnes teises liikmesriigis. Kui Juhan Partsi valitsus tegi kampaaniat EL-i referendumile, siis raha anti ka vaid “JAH” kampaaniale ning linnad olid täis Partsi plakateid “Jah, me tuleme.” Nende autor oli hiljem pedofiilia ja lapsporno filmimise eest süüdi mõistetud Kaur Hanson, kes tegi IRL-i kampaania “Õnn ei ole rahas” 2007. aastal või lastekaitse teemalise “Ära löö last.”

Euro on see vahend, millega eurokraadid ehk Euroopa bürokraadid maksustavad inimeste tööd(eurodes küsib riik makse), maksavad avalikus teenistuses töötajatele palku ning juhivad riigi kulutusi teenuste osutamiseks. Eelmine aasta jäi minule meelde kui rünnak krüptoraha Bitcoin vastu, sest nii EL kui USA peavad säilitama raha kasutamises euro ja dollari monopoli.

Eesti läks eurole üle 2011. aastal ja koos sellega on tulnud ka SKP kasvu vähenemine. Ilmselt möödunud aasta tuli päris nulli lähedal, äkki natuke positiivsel poolel.

Eesti SKP langeb pärast € kasutusele võtmist.

Eesti SKP kahaneb eurole ülemineku pärast.

Eesti SKP kahaneb euro kasutusega alates 2011.aastast. GDP of Estonia is in constant decline after adoption of euro in 2011. Graafik Virgo Kruve, andmed Eesti Pank.

See ei ole juhus, et pärast eurole üleminekut 2011. aastal asendus 9,6-protsendine kasv tagasihoidliku 3,9 protsendiga. Valitsuse moodustanud Reformierakond ja IRL ei suutnud majandust juhtida isegi olukorras, kus 1/6 eelarvest tuleb Brüsselist toetustena.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga