EPL: Asi läheb krooni devalveerimiseks kätte ära

Tänane paberleht trükkis ära juba eile internetis olnud Deutsche Banki arvamuse, et Eesti ja Baltikumi majanduskriisi lahenduseks on laenude ümbernomineerimise kohalikku valuutasse ja seejärel devalveerimise. See tähendab siis riigieelarve rahaga laenu võtjate päästmist.

Mina olen selle vastu, et heal ajal oma elujärge laenuga parandanud ja välisvaluutas laenanud inimesi peaks hakkama nüüd päästma. Seejuures tuuakse ohvriks riigieelarve siiani väike võlakoorem, mida selline ümber mängimine kordistab.

Ma olen viidatud panga dokumendis toodud riigi konkurentsivõime parandamisega läbi krooni devalveerimise igati nõus aga selle käigus ei saa eelistada mingeid inimeste gruppe. Muidu läheb nagu rublade vahetusega kroonide vastu, mille telgitagustest rääkis mulle SEB töötaja mõned aastad tagasi. Nimelt sai tookord kroonideks vahetada 1500 rubla inimese kohta. Ometigi ei olnud aga mitte kõigil sellist summat ja nii toimuski õhtul puudu jäänud osa korrigeerimise abil raha vahetamisega tegelenud inimeste tuttavatele ärimeestele üle limiidi olnud sularaha vahetamine kroonideks. Selle juures võime ka küsida, et justkui keegi ei saanud kahju ja kõigi kohta vahetati 150 krooni kuid tegelikult olid mõned ärimehed sellised, kes said oma algkapitali ja siis veel lisaks teiste arvelt vahetatud kroonid.

Ma ometigi mõistan eurodes laenu võtnud inimeste kartusi, et devalveerimise korral tuleks neil näiteks 30 protsenti rohkem kroone igal korral tagasi maksta ja see lööks kindlasti valusalt. Aga lohutage ennast sellega, et elu ei olegi õiglane ja tõmbab meid kõiki läbi, läbi kuivatustrumli muidugi.

Kas keegi saab aru või oskab öelda põhjust, miks ei võiks näiteks 25 000 laenuga kodu omandanud inimest läbi teha eraisiku pankroti? Mulle tundub, et see tähendab küll väga kasinale elatustasemele kukkumist aga see pole võrreldav töökoha kaotusega. Kui sissetulek jääb alles või isegi ilma selleta peaks olema tagatud mingilgi tasemel eluase ja toimetuleks. Või vähemalt kujutan ma ette olukorda, kus Eestis on turvavõrk raskustesse sattunud inimestele.

Pigem tundub seda devalveerimise huvi ilmutavat Rootsi pangad, kes ei tahaks suurel hulgal kinnisvara korraga sundmüüki sattumist ja on oma äriplaanidesse rehkendanud vähemalt 50 protsendilise juurdehindluse põllupealse küprokmaja eest.