Uue börsikriisi ootus – Hiina
Nägin mõned päevad tagasi ingliskeelsest telekanalist pilti Hiinas valminud pilvelõhkujast, mille küljelt voolas välja veejuga (kosk). Korruseid lugeda ei jõudnud aga tausta arvestades oli see langus võrreldav Tallinna kõrgemate hoonete tippudega. Selliselt kõrguselt ei kuku vesi otse alla, vaid kaldub tuulega kõrvale. Ma arvan, et see oli rohkem reklaamitrikk ülekuumenenud Hiina kinnisvaraturul kui voolava vee toomine linnaruumi. Vähegi kõvema tuulega kalduks veepiisad vihmana hoone ette ja külgedele.
Praeguseks on sellest möödas ilmselt 2 aastat kui soomlased näitasid televisioonis filmi Hiina ehitusbuumist, kus Euroopa artiste kutsuti uute hoonete avamisel esinema, nii laulma kui tantsima. Juba selles filmis tuli välja, et artistidel (kutsuti “valged ahvid”) hakkas tööd nappima. Ma toon selle välja ka Hiina katsena kopeerida Euroopa(Ameerika) kultuuri
Veelgi varem oli filmis näidatud Hiina linnaosasid, kus valmis ehitatud kõrghooned seisid tühjana, sest ruutmeetri kõrge hinna tõttu ei suudetud neile ostjaid leida. Mõelge sellele kui Lasnamäe hooned oleksid 30 korrust ja õhtul süttiks valgus vaid mõnes üksikus korteris. Kontrollitud kapitalismi tingimustes saab hinnalangust ja turu paanitsemist kontrollida aga mitte lõpmatult.
Eesti majandusel läheb praegu hästi(maksulaekumiste ja statistika järgi) aga oleme osa Euroopast, mis võib sattuda majandussõtta Ameerikaga, kus president Donald Trump loodab omaenda majandust kasvatada just teiste riikide arvelt, kehtestades neile tollimakse. Viimaselt Euroopa visiidilt jäi Trump meelde sõnadega, et Euroopa Liit on Ameerika Ühendriikidele suurem vaenlane kui Hiina või Venemaa.
Ameerika Ühendriikide aktsiabörs oli viimase majanduskriisi ehk masu ajal jõudnud 14 tuhande punktini (DOW) aga praeguseks on ületatud 24 tuhande piir. Minu mälu järgi on viimased suured kriisid saanud alguse just südasuvel. Kagu-Aasia kriis algas Tais juulis 1997, masu sai alguse Ameerika Ühendriikide võlakirjaturult augustis 2007. Sellel nädalal oligi ära esimene võbelus, kus 2 miljardit inimest ühendav Facebook kaotas 1 päevaga 20 % oma turuväärtusest ehk 125 miljardit dollarit. See on rohkem kui 10 Eesti Vabariigi eelarvet.
Majanduskriisi ennustab suurte kõrghoonete valmimine ja inimeste ebamõistlik käitumine. Kunagine Eesti Ühispank (praegune SEB) sai oma Tornimäe peakontori valmis natuke enne 1998. aasta kevadel puhkenud Venemaa kriisi(tegelikult oli see Kagu-Aasia Tai kriisi kohalejõudmine). Enne kui Eestis tuli teadvus majanduskriisis elamisest peaminister Andrus Ansipi valitsusega, sai tookordne Kanal 2 ilmateadustaja Liis Lass Saaremaal ka kinnisvara maakleriks. Praegu on sarnane kinnisvarabuum toimumas Hiinas ja selle reaalsusega kohanemist(langust) hoitakse ära administratiivsete vahenditega.
Tegin lõpuks otsingu pilvelõhkujast, mille küljes on veejuga ja sain lisainfot. Hoone asub Guiyang linnas ja on 121 meetrit kõrge. Veejuga paiskub välja 108 meetri kõrguselt. Selleks pumpavad paaki vett 4 mootorit, mis on igaüks 185 kilovatti. Kuigi pressiteate järgi olevat tegemist vihmavee ja puhastatud reoveega, tuleb selles kahelda. Ilmselt on tegemist põhjaveega, mida on töödeldud sarnaselt basseiniveega, et seal ei saaks vetikad hakata kasvama. Kui vesi voolab mööda kõrghoone klaasist fassaadi alla, siis üsna peatselt on see vetikatest roheline. Firma väitel lülitatakse veejuga sisse vaid linna eriliste sündmuste ajal. Tund pumpade tööd maksab 800 juääni ehk umbes 90 eurot. Pikemalt saab lugeda näiteks sellest artiklist: http://www.dailymail.co.uk/news/china/article-5982665/Chinese-company-builds-350ft-tall-artificial-waterfall-outside-SKYSCRAPER.html
Artikli juures on kommentaarides välja toodud ka küsimus langeva vee tekitatud mürast. Ilmselt see võib probleem olla, sest 108 meetri kõrguselt langev vesi põrkab kokku basseini veega, mitte ei lange kaldus pinnale. Isegi paari meetri kõrguselt langev vesi teeb kuuldavat solinat ja Jägala kosk oli samuti lärmakas(langus kümneid kordi madalamalt).
Hiina eelis võrreldes teiste kapitalistlike riikidega on tema kommunistlik parteisüsteem, mis võimaldab tsensuuri. Teatud teemad lihtsalt jäävad kajastamata. Paanika ei ole ühegi ülekuumenenud turu osapoole huvides.