Arvamusfestival – ansipismi päästmine

Posted by on

Täna on juba viies kord kui Paides peetakse Arvamusfestivali. See on eraisik Kristi Liiva registreeritud kaubamärk. See inimene oli valitsuse pressiesindaja Juhan Partsi valitsuses ja tema algatus oli ülevalt organiseeritud, mitte tema enda mõte. Sellele viitas kohe algusest meedia soosing ja laialdane kajastus.
Kui mõelda tagasi, siis 2012. aastal oli Andrus Ansipil peaministrina väsimus, mille ta oli välja öelnud oma Tartu Vanemuises peetud kõnes(sama aasta veebruaris).

Aga veelgi enam mõjutab meie käekäiku meie endi süvenev väsimus. Väsimus teadmatusest tuleviku suhtes, väsimus igapäevastest muredest. Kannatuste pinnalt tekib kannatamatus – soov nüüd ja kohe paremini elama hakata. Kes ei tahaks rohkem palka? Eriti juhul kui sellest ei piisa vajalike kulutuste katmiseks. See on arusaadav ja loomulik soov.
Väsimus ja kannatamatus käivad käsikäes. Väsimus võib viia tänavatele, aga võib väljenduda ka akadeemilisemalt. Näiteks autoriteetse majanduseksperdi arvates tuleks Kesko-ladu saata tagasi Soome ning Ericssoni tehas Rootsi. Ekspert leiab, et Eesti ei vaja sellised investeerijad, kes kasutavad madala kvalifikatsiooniga tööjõudu./…/
2012. aastal ma ei ütleks, et kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma elada tahaksingi. Sellises kriisis nagu praegu ei tahaks keegi meist elada – kui oleks paremat valida. Paraku ei saa me välistada, et üleeuroopaline või isegi üleilmne majanduskriis võib osutuda sügavamaks ja kestvamaks kui seni üleelatu. Me ei saa välistada, et erakorralisest kriisist võib saada tavaline seisund. Normaalsus on alati suhteline./…/
Olen selgelt väljendanud, et kui selle valitsuse töövõime või koostöötahe mingil põhjusel juba enne järgmise riigikogu valimist katkeb, siis lõpeb ka minu peaministriks olemise aeg. Järgmist valitsust mina enam ei moodusta – ei enne ega pärast uue riigikogu valimist. Väärilisi jätkajaid leidub, pole kahtlust.

Peaminister oli alustanud oma poliitikast lahkumist. Tal kulus veel 2 aastat, et leida uus samm karjääris ja minna Brüsselisse volinikuks. Need 2 aastat olid Eestile kaotatud, ära tiksutud ajad. Vahepeal said toimuda 2 korda Arvamusfestivalid, millest ei muutunud mitte kui midagi. Need olid isegi kasutumad kui pärast Pronksiööd alguse saanud riigi poolt organiseeritud ja makstud Minu Eesti talgud. Need olid esialgu koristamised, loodus saigi puhtamaks. Kuid 2009. aastal tehti ka mõttetalgud, kus üle Eesti toimusid jututoad.

Kaubamärk Arvamus festival

3.12.2013 esitas Kristi Liiva patendivoliniku kaudu taotlus registreerida kujund ja sõnad Arvamus festival kaubamärgina 41. klassis: Haridus; väljaõpe; koolitus; haridusteave; konverentside, seminaride korraldamine ja läbiviimine; elektronväljaannete pakkumine arvutivõrgus, v.a allalaaditavad; tekstide, v.a reklaamtekstide kirjastamine.

Registreerimise kuupäev on 16.04.2015 ja see kehtib 10 aastat.

Kristi Liiva nimele on registreeritud kaubamärk Arvamus festival.

Kristi Liiva nimele on registreeritud kaubamärk Arvamus festival.

Hiljem sai samadele tegevustele registreeritud kaubamärk [eel]arvamusfestival aga see on vähem tuntud. Selle nimega on toimunud vist eelmise aasta üritus Narva linnas.

Eestis on registreeritud kaubamärk Arvamus festival ja [eel]arvamusfestival. Mõlema omanik on Kristi Liiva, varasem valitsuse pressiesindaja.

Eestis on registreeritud kaubamärk Arvamus festival ja [eel]arvamusfestival. Mõlema omanik on Kristi Liiva, varasem valitsuse pressiesindaja.

Paide Arvamusfestivalile kuluv aeg on raisatud aeg. See on samaväärne kui suitsetamine või alkoholi joomine, ainult raha ei kuluta ja tervisele pole kahjulik. Lavale pürgijad on olemas iga riigikorra ajal. Publikus istumise asemel olge ise autor, öelge välja oma mõte tekstina. Kasutada oma aega eraisik Kristi Liiva kaubamärgi edendamiseks on samavõrd tulutu tegevus kui toota teksti või pilti USA erafirmale Facebook(mis kasutuslepingu järgi omandab kõik õigused loodud sisule).

minuloto.ee kadus jäljetult

Posted by on

Asjade loosimise skeem minuloto.ee lõpetas tühja tulemusega, sest augustis 2017 ei ole lehekülg isegi kättesaadav. Nad oli aktiivsed 2011. aastal kui korraldasid inimestele asjade loosimise mängu. Täiesti tavaline ese(triikraud, telefon, veekeetja) jaotati 1 euro väärtusega lotopiletiteks, mida inimene võis soovitud arvu osta. Mida rohkem pileteid, seda suurem tõenäosus oli loosimisel võita.

Järgnevalt näide spam kommentaarist, milles teatati selliste pileti võitjad ja välja loositud esemed.

Minuloto minuloto@mail.com tulemused:

https://minuloto.ee/est/results

Kinkekaart kütuse ostmiseks ML00012143 30.12.2011, 14:00 Tallinn
10 MinuLoto Piletit! ML00011546 27.12.2011, 17:59 Paide
Veebikaamera Logitech HD ML00007815 24.12.2011, 11:30 Tallinn
Bluetooth garnituur ML00006228 24.12.2011, 06:50 Rakvere
Pastakas ML00006480 23.12.2011, 22:33 Püssi
Prestigio MultiPad PMP3084B ML00002804 11.12.2011, 21:03 –
10 MinuLoto Piletit! ML00011137 04.12.2011, 11:15 Tallinn
USB-Flash ML00007678 01.12.2011, 13:26 Pärnu
Mängukonsool XBOX360 Elite ML00003124 28.11.2011, 15:00 Tallinn
Apple iPhone 4 16GB ML00010757 28.11.2011, 15:00 Rakvere
Apple iPod Shuffle 2GB ML00007409 20.11.2011, 02:11 Tallinn
10 MinuLoto Piletit! ML00006058 18.11.2011, 08:17 Tallinn
25 MinuLoto Piletit! ML00005860 16.11.2011, 21:51 Tallinn
10 MinuLoto Piletit! ML00005834 16.11.2011, 20:16 Võru
25 MinuLoto Piletit! ML00004826 16.11.2011, 15:27 Võru
Kalev Spa ML00004130 15.11.2011, 19:23 –
Samsung, ML-1670/SEE ML00005114 14.11.2011, 18:31 –
Coca-Cola Plaza Kinkepiletid ML00003239 13.11.2011, 19:29 –
10 MinuLoto Piletit! ML00004535 13.11.2011, 17:17 Tallinn
25 MinuLoto Piletit! ML00002636 08.11.2011, 16:20 Tartu
Viimsi SPA ML00001921 06.11.2011, 19:19 Tallinn
Hiir M185, Logitech ML00000691 06.11.2011, 14:30 Tallinn
CANYON CNL-HP04 ML00001839 05.11.2011, 22:52 Tallinn
T-särk ML00000896 04.11.2011, 18:50 Tallinn
A-DATA S007 8GB ML00000376 03.11.2011, 19:25 Tallinn

Loto sai alguse domeeni registreerimisega 7.06.2011

Whois domeen minuloto.ee on registreeritud 07.06.2011 ja selle omanik ALL25 OÜ Reg. no. 11710029

Whois domeen minuloto.ee on registreeritud 07.06.2011 ja selle omanik ALL25 OÜ
Reg. no. 11710029

domeeninimi: minuloto.ee
staatus: Makstud ja tsoonis
registreeritud: 07.06.2011 16:55
muudetud: 11.05.2017 21:05
aegumise kuupäev: 08.06.2018

Selle skeemi probleem oli minu arvates inimeste väljakasvamine sellisest mängust või lotost. Sarnast loosimist oma ostjatele korraldavad ka teised firmad, kus toote ostmine(ostu registreerimine) annab võimaluse osaleda millegi kolmanda loosimises. Need on jäänud püsima, sest loosimisel osalemine on lisavõimalus. Selline minuloto stiilis tarbijamäng ei ole iseseisvalt jätkusuutlik. Inimene saab 1 euro eest osta ka päris lotopileti, millega saab raha võita ja siis soovitud eseme osta. Tõsi, arvloto võidu tõenäosus on selgelt väiksem kui taolises asjade loosimises. Erinevuse on tõenäosus 1: miljonile või 1:250-le(telefoni osakute arv).

Praegu kuulub domeen firmale ALL25 OÜ Reg. no 11710029

ALL25 OÜ (registrikood 11710029) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1:
Ärinimi ja aadress
1. kanne: Ärinimi on ALL25 OÜ
8. kanne: Aadress on Kihnu tn 18-27, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13913
Kapital
5. kanne: Osakapital on 2 556 eurot
Esindusõigus
2. kanne: Juhatuse liige on Dmitri Šarandak, isikukood 38801180240
2. kanne: Juhatuse liige on Vladimir Berezovski, isikukood 38602210229
* Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
Õiguslik seisund
1. kanne: Õiguslik vorm on osaühing
5. kanne: Põhikiri on kinnitatud 28.12.2011
1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12
Märkused
8. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel.
Kannete loetelu
Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
1. kanne: Kinnitatud 31.08.2009 (esmakanne)
2. kanne: Kinnitatud 01.09.2009 (muutmiskanne)
5. kanne: Kinnitatud 17.01.2012 (muutmiskanne)
Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
8. kanne: Kinnitatud 15.09.2016 (muutmiskanne)
9. kanne: Kinnitatud 07.04.2017 (muutmiskanne)
Väljatrüki lõpp

Sügis tuleb ilma vabalevita

Posted by on

Eesti vabalevis oli 2 eratelekanalit(TV3 ja Kanal 2), kuid mõlemad lahkuvad 1.08.2017. Selle järel on vabalt DVB-T signaaliga vastuvõetavad ainult ETV, ETV 2, ETV+ ja TTV. Siit tekkib ilmne küsimus: kas maksumaksja üldse peab digitaalset televisiooni üle õhu pakkuma?

Maailm on muutunud 7 aastaga alates analoogsaatjate väljalülitamisest ja digi-TV tulekust. See pole täitnud ühtegi lubadust: telekanalite arv on ainult kahanenud, erakanalite subtiitrid olid pildi sees(neid ei saanud vahetada) ja vastuvõtu tingimused halvemad(prooviti kokkuhoidu saatjate võimsuselt). Esialgu olid telekanalid ka liiga kõrgetel kanalitel, mille levi oli looduslike takistuste(mets) tõttu halvem kui madalamatel kanalitel ja inimesed pidid oma seadmeid korduvalt uuesti häälestama. See oli juba nõukogude ajast teada, millise leviomadusega on detsimeeterlaine signaal aga millegi pärast seda alguses ei rakendatud.
Erakanalid on käivitanud kampaania, et vaataja liituks mõne teleoperaatoriga ja hakkaks maksma. Viasat pakub esimesed 3 kuud tasuta. See tundub ülepakkumisena, et paned satelliidi signaali vastuvõtuks „taldriku” ja soetad uued seadmed. Lähed üle DVB-S signaalile.

DVB-T signaali vastuvõtmine tasulise teenusena maksab Starmani võrgus digiboksiga alates 6,99 eurot kuus. Sisaldab Kanal2 ja TV3 ning 16 muud kanalit.

DVB-T signaali vastuvõtmine tasulise teenusena maksab Starmani võrgus digiboksiga alates 6,99 eurot kuus. Sisaldab Kanal 2 ja TV3 ning 16 muud kanalit.

Arusaadavam on Starmani pakkumine, et nende Zuum TV kaudu jätkata Kanal 2 ja TV3 signaali vastuvõtmist. See tähendab krüpteeritud signaali lahtitegemiseks vaatajakaardi soetamist ja CONAX mooduli puudumisel uue digiboksi soetamist. Juba digipöörde algusest olid müügil CONAX-iga digiboksid ja on suur tõenäosus, et inimesel oli see juba olemas. Ta ei pea siis uut seadet soetama, lihtsalt tegema liitumiseks lepingu ja hakkama tasuma igakuiselt tasu televisiooni vaatamise eest.

Vabalevi kadumine on tagasiminek

Kui juulis 2010. oli üleminek analoogsignaalilt digi-TV peale, siis inimestel oli ka valik tasulise paketiga saada palju rohkem telekanaleid kui oli tasuta näha. Juba siis valisid inimesed ilma kuutasuta televisiooni vaatamise. Sellega olid nad harjunud juba lapsepõlves, et televisiooni kulu oli televiisori ja antenni soetamine. Kuutasu oli null. Märksa hiljem tuli satelliidi pealt vaatamine ja kaabel-TV, mis olid tasulised.
Ma pean üsna ebatõenäoliseks, et inimesed lähevad suuremas osas üle tasulisele televiisori vaatamisele. Selle kuutasu eest saab väiksema mahuga paketi arvutile või nutiseadmele ja nendega on palju rohkem valikuid infot saada kui televiisorist loota endale vajaliku või põneva sisu peale jõuda. Kõige tõenäolisemalt tuleb vähemalt pooltes ehk 50 tuhandes majapidamises see sügis ilma erakanalite ja valimisreklaamita. Nad lepivad kanalite ärakadumisega. Selle võrra langeb televiisori vaatamine ja inimesed saavad vaba aega juurde.

Mind ennast puudutab ka erakanalite lahkumine vabalevist, sest kasutasin vabalevi signaali filmide ja saadete vaatamiseks, kuigi on olemas tasuline pakett palju rohkemate kanalitega. Edaspidi jätkan tasulises paketis olevate kanalite vaatamist, sest need on põnevamad kui Kanal 2 või TV3. Olukord on sarnane Kanal 12 või Kanal 11-ga, mis on minu senises paketis olemas aga mida ma ei näe. Ma ei jõua nendeni isegi kanaleid klõpsides, sest vahetan kanaleid puldilt numbrit valides ja siis „grupi” sees üles-alla. Nad on paketis koos teiste „põhikanalitega” ehk tasuta kaasas. Tasulise paketi maht on piiratud ehk saan vaadata paari kanalit korraga ja sellel ajal Kanal 2 ja TV3 vaatamine tähendaks, et peaksin välja vahetama mõne senise telekanali. Tasuline pakett oligi sellel põhjusel, et vabalevis ja tasuta sealseid telekanaleid ei edastatud.

Kui on youtube või Netflix

Tasulise teleoperaatori paketi saab korvata internetis pakutava sisuga. Esimene valik videopildi jaoks on youtube aga Eestis on ametlikult saadaval ka Netflix ja kodumaine Viaplay. Ma lugesin veebruaris nende lepinguid aga isegi „esimene kuu tasuta” ei pannud mind liituma. Seal olid mõned seriaalid, mis võivad olla huvitavad aga meelelahutusele minev aeg on piiratud. See uus liitumine peab tulema millegi varasema arvelt. Sisuliselt on see inimese poolt enda harjumuste muutmine. Kas jätta kõrvale televiisori ja digiboksi pult ning hakata arvutis kuvarilt või nutiseadmest videopilti vaatama? Selliseks muutuseks on vaja põhjust. Selle eest täiendava raha maksmine ei tundu põhjusena.

Interneti põhist video vaatamist pakub VIAPLAY.ee leht 6,99 eurot kuus ja see sisaldab kümneid seriaale ja filme.

Interneti põhist video vaatamist pakub VIAPLAY.ee leht 6,99 eurot kuus ja see sisaldab kümneid seriaale ja filme.

Erakanalid tegid suure vea keset suve äraminemisega. Programm koosneb kordustest, mingeid uusi saateid ju ei ole, mis motiveeriksid rahalist lepingut sõlmima. Ma pole märganud infot, et vabalevist lahkumise avalduse peab tegema just suvel. Võimalik, et sellele on ikkagi mingi põhjus, näiteks mingi lepinguline alus, et suvel määratakse tasu või pikendatakse litsentsi. Vaatajal oleks põhjus tasulise programmiga liituda uue hooaja alguses ehk augusti lõpus.

Blogi kirjutamise väärtus

Posted by on

Lihtsam on uusi mõtteid kirjutada kui kontrollida, kas keegi teine on varem millegi sarnasele tulnud. Digitaalses ühiskonnas on unikaalset sisu järjest vähem ja toimub info kopeerimine ning ümbesõnastamine. Paberlehtede ajal olid tekstid unikaalsed, sest kellegi teise teksti ümbertükkimine sai toimuda ainult 1 päevase hilinemisega. Nüüd saab ilmunud tekstist teha koopia juba minutite jooksul.

Inimese roll ei ole infoühiskonna arenemisega väärtuslikumaks muutunud. Kui sajandivahetuse paiku arvati arvutite vahelisest võrgust tõusvat kvalitatiivset tulu ehk inimesed saavad targemaks ja faktid aitavad otsuseid teha, siis praegu võib sotsiaalmeedia ajastul tunnistada hoopis vastupidist. Valeinfol on igas mõttes eelis. Kui see on piisavalt atraktiivne ja auditooriumil on eelnevalt sarnane häälestatus, siis saab tühjast kohast välja võluda „uudise.” Selle näiteks on CNN-is teade Donald Trumpi ja Vladimir Putini teistkordsest „salajasest” kohtumisest G20 tippkohtumise ajal. See toimus õhtusöögil, poliitikute abikaasad osalesid ka üritusel. Avalikult teadaolnud üritusest saab teha sensatsiooni, et kohtusid ka teist korda, sest sellest ei olnud pressikonverentsi tehtud. Kas oleme jõudnud selleni, et ilma pressikonverentsil oma tegevusest aruannet esitamata saadki süüdistuse info varjamises? Isegi presidendil võiks olla tööaeg, mida ta ei peaks kajastama ajakirjanikele. Muidu ta ei saakski ju töötada pooleliolevate otsustega või teha ametialast tööd. Isegi presidendil on puhkeaeg ja tööväline aeg eraelule.

Mis on inimese blogi väärtus?

Iga inimese elu on kordumatu, sest temaga juhtuvaid sündmusi ei saa teist korda korrata või lavastada. Siis on asjaolud juba teised. Samamoodi on blogi kirjutamisega, et kirjutaja meeleseisund ja sõnade valik selle väljendamiseks on aja jooksul erinev. See teeb iga blogi teksti maailmas kordumatuks, sest ükski teine autor ei kasutaks sellist sõnade valikut oma mõtte edasiandmiseks. Sõnadel on väärtus läbi nendest arusaamise ja unikaalsuse. Samal asjal võib olla mitu erinevat sõna, mis väljendavad erinevaid taustu. Samuti on võimalik igaühel välja mõelda uus sõna ja sellega märgistada midagi vana.

Blogi on võimalus olla unikaalne. Saab välja mõelda ka täiesti uued sõnad või lausa keele. Lihtsaim pähetulnud näide on selline, et hakkad tähti tagurpidi sõnadeks kirjutama. See tähendab ka tagurpidi lugemist. Selline tähtede kombinatsioon oleks vihje peale inimesele loetav aga arvutid ei saaks neist sõnadest tõenäoliselt kaua aega sotti, et mida need tähendavad. Ma võin ka eksida ja alahinnata arvutisüsteemide taga olevat tarkvara, mis tegeleb inimeste tekstide analüüsi, märksõnadega varustamise ja otsingu teinud inimestele taasesitamisega.

Eelneva arutluse jaoks sain tõuke ühest interneti teenusest, kus interneti aadressi kirjeldamiseks kasutati võõrkeeles sõnu „add property” ehk lihtsas tõlkes „lisa omand.” Kas interneti aadressist saab inimese omand kui ta ei kontrolli blogi avaldamise tarkvara(nõustub ainult kasutamise tingimustega), ta ei kontrolli andmeid hoidvat serverit(seda teeb teenusepakkuja) ja lõpuks on ta kõigest 1 blogi teiste samasuguste seas. Toon selle võrdluseks näite, et Virgo Kruve kujundab enda soovi järgi rahatähe, millele kirjutab numbri 100 ja lisab juurde euro ning prindib selle välja paberile või loob krüptoraha a la bitcoin sarnaselt räsi. Tavaelus oleks see üsna väärtusetu ehk sellise raha aktsepteerijaid oleks praktikas võimatu leida. Inimesed teavad, kuidas näeb välja 100 eurot või milline on krüptoraha ja sellest arusaamast erinev ei saa olla neile väärtus ehk omand.

Sellest küsimusest interneti omandi üle tuligi eelnev tekst. Ma ei lahendanud küsimust, kas blogi aadress on registreeritav kui omand. Isegi kui tegemist on inimese poolt registreeritud domeeni ja makstud serveritasuga, jääb üles küsimus iga inimese blogi väärtusest üksikult võetuna. Muidugi on mõõdikuid, mille järgi saab väärtust hinnata: inimese positsioon, lugejate arv, info uudsus, jne. Ilmselt on 7-8 aasta pärast arusaamine interneti aadressi väärtusest muutunud ja omandit mõistetakse laiemalt. Võibki olla, et interneti aadressi registreeritus ehk kasutusõigus on midagi sarnast kui olla osakute/aktsiate omanik. Väärtust hinnatakse siis sisu unikaalsuse, inimeste huvi(klikid), mõjukuse(viitamised) ja teiste kriteeriumite järgi.

Eesti laul kadus Euroopasse

Posted by on

Eelmise postituse jätkuks pean ütlema, et Eesti esines sellel aastal Kiievi Eurovisionil hästi. Koht oli küll ootuspärane aga esinejad olid ootuste kõrgusel. Vahepeal tekkis küll hirm selle Laura läbipaistva kleidi peale, et esinemine läheb labaseks aga õnneks lavale mindi korrektse riietusega. Naise alastus on tänapäeval meedias tähelepanu saamise vorm aga seda tohib teha naise enda tähelepanuvajaduse rahuldamiseks, mitte sellisena esindada kogu rahvast. Praeguseks vist on soomlastel hakanud kaduma mõtlemine, et Soomes töötab Eestist pärit naine litsina. Seepärast tuleb riigi nimel esinedes olla eriti tähelepanelik esmamulje jätmise suhtes, sest paljast naist on meedias sedavõrd palju, et see ei paneks kedagi oma muusikalisi eelistusi muutma.

Eesti suurim läbikukkumine oli masu aastatel „Leto svet” Peeter Oja(tuntud tänavakakleja), Hannes Võrno(poole aastaga Riigikogus läbikõrbenud part, kes proovib nüüd Viimsis uuesti lennata) ja Tarmo Leinatamm’e(poliitikuna aktiivne ETV saatejuht aga praeguseks surnud) esituses. Nende esinemine klaveriga sisaldas lõiku, kus kõik kolmekesi klimberdasid klaverit ja tegid sinna juurde puusadega liigutusi, mis tõi neile hüüdnime „piano fuckers from Estonia” (klaver keppijad Eestist).

Mis on Verona ja kes on kadunud?

Selle aasta laul oli hea aga Eestil on olnud paremaid lugusid. Näiteks Sandra Nurmsalu esituses „Rändajad.” Vahepealsete aastatega on tehnika arenenud ja laulmisest enam ei piisa, on juurde vaja ka taustal esinejaid. Näiteks venelased said võidu kui tõid lavale uisutaja. Ukraina viimane võit oli selgelt poliitiline tellimustöö, kuigi visuaalselt oli mõjuv taust(lava põrand) ja laul oli ka hingestatud.
Võidulaul peab olema inimestele arusaadav nende kogemuse põhjalt, mitte nad ei hakka mõtlema, et mis on Verona ja kes on seal kadunud. Samas on sellise laulu Eestist väljapoole saamine üsnagi keeruline, seda näitas viimane valik. Lenna või Kerli oleksid enda esinemiste põhjal olnud kõrgemale jõudjad, sest nemad ei piirdunud ainult laval pimeduse käest valguse kätte kõndimisega. Tuleb hüpata ja karata, et selles palaganis silma paista. Eriti arvestades meie rahulikumat iseloomu võrreldes keevavereliste lõunamaalastega.

Lõpetuseks rõhutan veelkord, et finaalist väljajäämine ei olnud kaotus, sest laul ja esitus olid head. Lihtsalt tüüpiline eurooplane oli erineva muusikalise eelistusega. See lavakogemus võiks saada ära kasutatud ka järgmiste aastate eelvoorudes osalejatele, et nemad ei läheks jälle tühjalt lehelt, nagu Koit või Laura seda minevikus ise tegid. Ideaalis võiksid Kiievist tulnud inimesed valmistada juhendid, et mida nad õppisid ja milliseid vigu võib esineda. Neid saaks jagada järgmisel aastal väljavalitud laulude esitajatele, et nad teaksid seda juba Eesti esindaja väljavalimise protsessi ajal ja teaksid arvestada. Kui seda tehakse, siis ilmselt väiksemas ringis, sest oskusteave maksab ja laval on kõik artistid konkurendid. Selles võistluses tuleks omavaheline konkurents allutada ühisele huvile.

Koit ja Laura oli hea Eurovisioni valik

Posted by on

Üle väga paljude aastate olen mina rahul Eurovisionile valitud Koit Toome ja Laura Põldvere laulu “Verona” võiduga. Sellel paaril on naiselikku võlu kui mitukümmend aastat lavakogemust.

Viimane selline hea tunne oli 2008. aastal Sandra Numsalu esitatud lauluga „Rändajad.” Tookord sai Eesti Venemaal 6. koha ja see jäi paljudeks aastateks kõrgeimaks saavutuseks. Eelmine aasta ei saanud Eesti ju isegi poolfinaalist edasi. Konkurents on vahepeal muidugi kasvanud aga sellist häbi pole õnneks enam kordunud kui Kreisikate „Leto svet” lauluga toimus. Tarmo Leianatam (olgu muld talle kerge), Hannes Võrno (läbikõrbenud Res Publica part) ja Peeter Oja (kaasinimestega verbaalselt ja füüsiliselt vägivallatseja) näitasid kogu Euroopale, kuidas tuleb klaveriga suguühet esitada. Kuidagi muudmoodi ei saanud nende puusaliigutusi klaveri klahvide suunas tõlgendada kui piano fuckers from Estonia.

Ürituse korraldamiseks on Saku Suurhall igati sobiv. Asjaolude soodsal kokkulangemisel saaks seal ka teist korda Eurovisioni kontserti teha. Ülekande puhul üllatas mind see koht, kus saalis olid inimestel tulukesed käes. Nutitelefoniga edvistamine on muutunud publiku kaasamiseks. Ma mäletan veel seda aega kui publiku hulgast sähvisid fotokate välgud ja see on nüüd asendunud püsivate tuludega. Jõukalt elame, pole midagi muud siit järeldada. Õigemini peaks ütlema, et esimene Eesti pidutses ja teine Eesti sai heal juhul seda etendust massimeedia vahendusel kaasa teha. Neil tuli juba hommikul mõelda, et mida päeva jooksul süüa ja kas kuu alguses tulevad arved saan paari nädala pärast tähtpäevaks makstud. Ühiskondlik erinevus on suurem kui 2001. aastal.

Milliseid olid 10 finaali jõudnud esinejat?

Need olid valdavalt noored, ENSV ajast tuntud artist Ivo Linna oli seal silmatorkav kui valge vares. Tema eestikeelne laul oli ilus Eestis kuulamiseks aga väljaspool ei kõneta see mitte kui kedagi. Tal polnud isegi kitarri, mis võiks naiste alateadvusele mõjuda, nagu omal ajal Taanile võidu toonud Olseni vendadel oli.

Ülejäänutest moodustasid enamuse noored naised: Liis Lemsalu, Lenna Kuurma, Kerli, Adele, Maian, Elina Born ning noorte poiste paar Rasmus Rändvee, Daniel Levi. Nende eelnevatega võrreldes oligi Koit ja Laura hea valik, sest neil on lavakogemust(Koidul üle 20 aasta) ja nendega saab suhestuda ka noor keskealine vaataja(nagu mina). Lenna trikk köiel rippumise ja saltoga oli vahva vaatamine ja teistest naiskonkurentidest eristuv, kuid sellega ei korva varasematest aastatest nõrgemat laulu(kahjuks ei valitud, „Rapuntsel” või „Mina jään” nende kandideerimise aastal).

Tulin juba mõned päevad varem küsimusele, et kus on Eestis neljakümnesed artistid. Meil on väga palju noori, selliseid kuni 30 ja siis on tükk tühjust ning tulevad Anne Veski, Ivo Linna ja muud iseseisvuse algusaegadel juba esinenud artistid. Koit Toomega samal ajal(eelmisel sajandil) muusikasse tulnud naisartistid on meedia fookusest kadunud(asendunud üha uute „noorte” naistega) ja samuti on juhtunud meestega.

Valitud laulu suurim puudus on selle ingliskeelne tekst, eriti pärast Brexitit. Kui liidust lahkub ca 64 miljonit ingliskeelset inimest, siis selle võrra kahaneb ka selle keele tähtsus. Kuigi ametliku keelena jääb Iirimaa tõttu inglise keel veel liitu alles, saab olema üsna varsti küsimus, mis saab Euroopa Liidu domineerivaks keeleks. Kas eestlastel tuleb uuesti hakata saksa keelt õppima, nagu tegime seda 700 aastat ristirüütlitest väljakasvanud balti-sakslastega suhtlemiseks? Või haarab ohjad Prantsusmaa, kes osales Saksamaa sõjaga alistanud liidus võitjate poolel ning selle tõttu ei ole tema territooriumil võõrsõdureid, keda kutsutakse varjunimega liitlased.

Mõeldes järgnevatele aastatele ette, võib praegu olla õige aeg hakata õppima laulmist saksa keeles, sest tõenäoliselt saab liidu uueks võimukeskuseks Saksamaa, kus juba asub eurotsooni keskpank(Frankfurtis). Nii realiseerub Hitleri unistus suurest Saksamaast, mis ulatub Atlandi ookeanist, Vahemerest ja Skandinaaviast kuni Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Türgi piirile.

FIE Inno Tähismaa tasumata maksud

Posted by on

Valitsus on uus aga võlad on vanad.

Tegemist on FIE võlgnevusega riigile. Tuletab mulle meelde seda sügist 2009. ja valimisi, kus Irja lubas poliitikasse tulla. Eelmise aasta augustis panid nad kinni oma portaali toptop.ee ja kolisid selle sisu tasuta blogspot.com.ee lehele. Sellega tõmbasid maha kõik oma eelmiste aastate tööd ja võimalikud viited nende lehele. Oskus kirjutada ei too endaga kaasa tulu teenimist, sest maksuvõlg oli alates 2009. aastast.

Eesti on väga andestav juriidiliste isikute võlgadele kui omanikud-juhatuse liikmed jätavad esitamata majandusaasta aruanded. Kulub 2-3 aastat kui riik kustutab firma ja võlad. See mõjub laastavalt kogu ärile, sest firmade põhjalaskjad jäävad igasuguse karistuseta ja tegutsevad uute nimedega edasi.

Vaadates neid andmeid, siis miks oli majandusajakirjanik FIE ja mitte OÜ? Tegelikult ta ikkagi ei tea sellest valdkonnast kui ise jäi võlgu sisuliselt alampalgaga töötava inimese 1 aasta netopalga.

.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel 37004172717 maksude ja maksete võlgu seisuga 03.02.2017 järgmiselt:

Nõude liik Maksuvõlg (EUR) Sh tasumisgraafikus (EUR) Sh vaidlustatud (EUR)
Käibemaks 1 949,51 0,00 0,00
Sotsiaalmaks 2 306,70 0,00 0,00
KOKKU: 4 256,21 0,00 0,00

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel 37004172717 seisuga 03.02.2017 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 2 674,61 eurot.

Maksukohustuslasel on maksuvõlg alates 20.02.2009.

Maksuvõlgade väljatoomisel on arvesse võetud maksukohustuslaste registris kuni 03.02.2017 00:43:17 kajastatud andmed.

MKS § 14 lg 5 kohaselt väljastab maksuhaldur maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul kokku on väiksem kui 10 eurot või kui maksuvõla tasumine on tasumisgraafikus.

Maksukohustuslasel on esitamata järgmised deklaratsioonid:

Deklaratsioon Deklaratsiooni esitamise tähtpäev
Ettevőtlustulu deklaratsioon vorm E 31.03.2016

.

37004172717 maksud

maksukohustuslasel 37004172717 maksude ja maksete võlg

.

Maksu- ja Tolliameti dokumendi kättetoimetamise teade

Avaldamise algus: 24.10.2016
Avaldamise lõpp: 25.01.2017

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele INNO TÄHISMAA (isikukood: 37004172717) toimetatakse kätte 20.09.2016 korralduse nr 13-11/51668 maksuvõla tasumiseks summas 128,70 eurot kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).

Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet
Tallinn, HARJUMAA, Lõõtsa 8a
Telefon: 1811
E-post:

Teadaande number 1036207

.

Täitmisteade
Avaldamise algus: 30.11.2016
Avaldamise lõpp: täitemenetluse lõppemiseni

Kohtutäitur Andrei Krek avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Kohtutäitur edastab võlgnikule Inno Tähismaa (isikukood: 37004172717) täitmisteate. Sissenõudjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340). Nõude summa suurus on 240,00 eurot. Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele.

Kohtutäitur teeb Teile ettepaneku täitedokumendi (Tartu Maakohtu 28.06.2016. a määrus nr 1-14-10974/44) vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on 8.02.2017.

Kui täitedokumenti ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täidetud, kohustub kohtutäitur tarvitusele võtma kõik täitemenetluse seadustikus lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (eelkõige sissenõude pööramine võlgniku varale) ning nõuab kohtutäituri tasu kohtutäituri seaduses sätestatud täies määras. Täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud, sealhulgas kohtutäituri lisatasu täitetoimingute läbiviimise eest. Täitekulud kannab võlgnik.

Kõik sissenõutavad summad (sealhulgas täitekulud) tuleb tasuda Kohtutäitur Andrei Krek ametialasele arvelduskontole EE041010010217933018. Maksekorralduse selgitusse palun märkida: Täiteasi number 066/2016/2048 ja võlgniku nimi, kelle eest tasutakse (kui maksja ja võlgnik on erinevad isikud).

Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuleb võlgnikul tasuda koos täitekuludega 300,56 eurot. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 341,96 eurot.

Kui võlgnik tasub täitedokumendist tuleneva nõude enne täitmisteate kättetoimetamist otse sissenõudjale, siis tuleb kohtutäiturile esitada tasumist tõendav dokument. Täitedokumendi tasumine otse sissenõudjale ei vabasta võlgnikku täitekulude tasumise kohustusest, kui tasumine toimus pärast sissenõudja avalduse esitamist kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Seoses täitedokumendiga on võlgnikul õigus taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist. Selleks tuleb võlgnikul võtta ühendust kohtutäituri bürooga. Büroo avatud: E, T 13:00-17:00 ning K-R 8:00-12:00

Võlgnikul on kohustus teavitada kohtutäiturit esimesel võimalusel tema ülalpidamisel olevatest isikutest ja krediidiasutusest, kus võlgnik soovib kasutada seadusega ettenähtud mittearestitavat sissetulekut või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist, eelkõige info mittearestitava sissetuleku kohta. Mittearestitavate sissetulekute loetelu on sätestatud TMS §-s 131. Sissetulekud tuleb kohtutäiturile dokumentaalselt tõendada (otsus toetuse maksmiseks, tõend vastavalt asutuselt, pangakonto väljavõte jne.) Ühekordsed sissetulekud tuleb iga kord eraldi tõendada. Sissetulekut tõendavad dokumendid tuleb saata kohtutäiturile aadressil Puškini 14, 20308 Narva,  või e-posti teel i@anm.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel või kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kohtutäiturile võib esitada taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks TsMS-s sätestatud korras. Kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (TMS § 217). Kohtutäituri otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218).

Täitmisteade loetakse võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest (TMS § 24 lg 5). Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur kohustab võlgnikku viivitamatult teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.

Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 10 kohustan teid täitmisteate kättesaamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Kui arestimisele mittekuuluv sissetulek laekub Teie arveldusarvele, palun Teid teatada millises pangas soovite elatusmiinimumi kasutada.

Kohtutäitur Andrei Krek
Puškini 14, 20308 Narva,
Telefon: 3569490
E-post: i
Teadaande number 1054217

.

Seda võib võtta ka saatuse tagasilöögina nende eelnevate aastate tegude eest. Halvad teod tulid talle tagasi.

Ma võin eksida aga loen Maksuameti teatest välja, et nad küsivad vaid 128,70 eurot ja mitte seda 4 tuhandet.

Savisaar võeti Keskerakonna armule

Posted by on

Täna tuli teade, et eelmine Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja praeguseni Tallinna linnapea (kuigi töölt kohtuga blokeeritud) sai töölepingu Jüri Ratase erakonnalt ajaloonõuniku ametisse. Tehingu sisu tundub olevat, et tähtajatult soovitakse tema ajaloonõuniku ametis tiksumist, sest erakonnal pole süstemaatilist arhiivi ei füüsiliselt ega elektrooniliselt. Samuti on oktoobris tulevate valimiste eel kõige ebaolulisem küsimus erakonna ajaloo kohta, sest see ei mõjuta midagi.

Mina näen seda tehingut konkurentsi keelu teostamisena. Erakond on ennekõike inimesed ja tema lahkumisel läheks kaasa piisavalt paljud, et teha uus registrikanne ehk erakond vähemalt 501 inimesega. Toon selgitava näite: valitsus maksis Estonian Airi kulusid ka sadades miljonites eurodes aga lõpuks ikkagi loobus ning moodustas asemele Nordica (osaliselt vist vana firma varadega).

Praegu on Savisaare kinnihoidmise “käerauad” tema eest ERJK poolt määratud trahvi äramaksmine. Seda tehaksegi temale määratud ajaloonõuniku palga arvelt. Mul ei ole täpseid andmeid aga ilmselt tuleb tal töötada mingi 30 kuud ehk 2,5 aastat, et erakonnale see summa tagasi teenida. Ilma selle präänikuta oleks RSR ilma maskotita, kelle toetusele loodavad nad oktoobri KOV valimistel. Reps, Simson ja Ratas oleksid nagu need unustusse vajunud poliitikud, kes tulid pärast Tiit Vähi lahkumist Koonderakonna juhi kohalt või Villu Reiljani järel esimeheks valitu. Nüüd 1 minut lugejatele aega mõelda, et kes tulid pärast neid.

Ajaloos on ka seda varem olnud, et võlg tuleb tasuda töötamisega. Selle nimi oli vist teoorjus kui ma ei eksi. Eestikeelne maarahvas pidi käima mõisnikele tasuta tööjõuks põllul ja laudas ning nende enda põld ja laut ei huvitanud võõrvallutajat. Õigupoolest ei olnud vallutajatest sakslaste järeltulijatel isegi seadusest tulenevat õigust seda nõuda, nad lihtsalt kasutasid maarahvast ära. Nüüd tulevad samast riigist NATO sõdurid, keda praegune valitsus nimetab varjunimega liitlased.

Ma olen mitmel aastal mõelnud sellele, et kas praegused võimupoliitikud näevad ennast iseseisva riigi juhina või näevad nad välisvõimu käsutäitjana, niiöelda asehaldurina. Andrus Ansip juba läks Brüsseli peremeeste juurde alluvale tööle ja ilmselt teised tema ministrid ja järgnenud Rõivase ministrid teeksid sedasama. Isegi Arnold Rüütel parseldas Eesti Brüsselile oma toetusega septembri 2003. aasta referendumil hääletada JAH.

Vähemalt on lootus, et ajaloonõuniku palgaga säilib erakond ühtsena ning ajutine võimupööre (a la Andra Veidemann) saab korralise kongressiga otsa. Toon ära ka eelpool esitatud küsimuse vastuse. Mina mäletan Vähi järel ainult Märt Kubo, kes tegeles partei likvideerimisega. Villu Reiljani käest anti ohjad noorele mehel Karel Rüütlile, kes tegelikult ei saavutanud tõusu ja 2011. valimiskaotuse eel oli ise juba hüpanud SDE nimekirja. Sai seal ka tagasivalituks Toompeale, reeturlik nahahoidja.

Telediktorid on tagasi – näitlejatena

Posted by on

Alates jaanuarist 2017. on ETV ekraanil tagasi telediktorid. Mitte palgalised töötajad, vaid erinevad Eesti näitlejad.

See oli halb, et aastaid tagasi kadusid nad eetrist ära. Ilmselt leiti, et kulusid saab vähendada. Vahepeal nägin neist 3 esinemist saates „Hommik Anuga“ ja sealt ei kuulnud ma kahetsust, vaid olukorraga leppimist.

Nüüd on telediktorid tagasi ja mina ei rõõmusta selle üle põrmugi. Mäletasin neid istumas, nüüd on lähivõte ehk portree. Taustaks on mingi värv, liiga lähedal. Mulje on selline, et on pressitud kuuti.

eesti-telefiktor-2017

Eesti diktor on näitleja, kelle taust on väheütlev. Kaader ETV

Panen võrdluseks ka YLE1 diktori, keda vaatan ka siis kui tahaks juba kanalit vahetada. Tema juhatas sisse 2005-2008. eetris olnud saateid. Ilmselt töötas ka varasem aga need saated olid videolindil ja selle pärast nüüd vähem vaadatud kui failis olevad salvestused.

yle-diktor

YLE1 telekanalid diktor ja tema taustal tekst algavast saatest. Kaader YLE1

Pange tähele, et soomlastel on ka interneti aadress, millelt saab saadet järelvaadata. Lisaks on neil muutuv graafika, kus tuleb info või reklaam mõne teise saate kohta, mis võib olla samal päeval või hoopis hiljem.

Eesti praeguse süsteemi puudus on info vähenemine, sest algava saate kohta enam teksti ei kuvata. Sellest kaotavad kurdid inimesed, kes ei kuule diktorit. Samuti need, kes tahavad teada aega, et mis saade parajasti algab ja milline on järgnev. Tõsi, saatekava ehk EPG saab nüüd ekraanile nupulevajutusega aga see pole siiski sama. Soomlaste näitel on võimalik infot anda ka tekstina. Lihtsalt diktoritele ei olnud raha teha graafikat. Meenutab Saddam Husseini, kes kükitas ka punkris mingi ühevärvilise tausta ees ja luges oma kõnet, et nüüd alustasid Lääne palgasõdurid Iraagi ründamist ja meil on vaja neile vastu hakata. Tema oli Lääne luure sihtmärk, talle ei olnud aega luua ilusat tausta.

„Must luik” muudab maailma ajalugu

Posted by on

Termin „must luik” tähendab sündmust, mille esinemise tõenäosus on üliväike, et tavaliselt sellega üldse ei arvestatagi. Tegemist on ettenägematu sündmusega, millel on suur mõju, lausa süsteemi tasakaalu kõigutav.

Ebakindlus on suurem kui varasematel aastatel. Statistika on hakanud lahknema sellest, mida inimesed tunnevad oma rahakotiga. Sellel on erandeid, näiteks 8 maailma rikkaimat meest on varanduse poolest saanud juba võrdseks poole inimkonnaga ehk ca 3,5 miljardi inimesega.

Mina puutusin termini „must luik” kasutamisega kokku seoses 2007. aasta augustis lõhkenud sub-prime laenude mulliga. Sellest on nüüd ligi 10 aastat kui USA-s sai otsa senine börside rikastumisele kaasa aidanud ärimudel. Varem olid võlakirjad ja aktsiad eraldi. Bill Clintoni ajal lõdvendati panganduse regulatsioone ja sai võimalikuks võlad koguda suuremaks paketiks, mille sai aktsiatena investoritele maha müüa. Samuti said jaepangad õiguse hoiustajate raha pööritada börsil, mis varem oli ainult investeerimispankadele. Loogika tundus kindel, et suurem kogum võlgu ei saa korraga ebaõnnestuda ja halvad laenud peaksid saama kaetud korralikult tasutud võlgade tuludega. Mida selle skeemi loojad ei arvestanud, oligi „must luik.” See viis olukorrani, kus halbade laenude hulk kasvas üle talutava piiri ja need aktsiad ei olnud oma hinda väärt. Need olid toksilised varad ehk mürgised varad. Sisuliselt panganduslik pettus, mis oli sisseastumist ootav lõks.

Tänasel päeval sellest ei räägita. Isegi rahvusriikide langemine võlapöörisesse ei ole enam pealkirjades. Kuidas läheb Kreekal? Kas nad on leidnud uued tulud, et tagasi maksta senised laenud ja intressid? Eestis sellest ei räägita, sest Ansipi valitsus nimetas seda lausa investeeringuks. Kirjutasin sellest juba 9. novembril 2011 „Eurotsoon on edukas vaid võlakoorma kasvatamises” https://www.virgokruve.com/eurotsoon-edukas-vaid-volakoorma-kasvatamises/

Tookord võrdlesin 2004. ja 2010. aastat ning Malta oli ainus, kelle avaliku sektori võlg oli vähenenud. Tuleb mõista, et inimesena on raske märgata võla ja probleemi kuhjumist. See raha on läinud asjadesse, mis tunduvad vajalikuna: betoon, asfalt, torud ja majakarbid. Ainult Kreeka puhul toodi kahtlustäratava asjana välja Saksamaalt tankide ostmine. Eestis on sellised väärkasutused ERM, Mäo ristmik, Koidula piiripunk (sealtkaudu tuleb järjest vähem ronge Venemaalt), Estonian Air, kavandatav Rail Baltic(mis lõppeb Poola piiril, uues Koidula 2 piirijaamas).

Mul on hüpotees, et rahvusriikide võlakriisi leevendamine nõrgema rahapoliitikaga ehk selle koguse suurendamine (QE ehk rahatrükk) on selle kümnendi „must luik.” Börse vaadates on rahanumbrid kasvanud aga kas selle fassaadi taga on ka tegelik ostujõud või on see rikkus ainult paberil/excelis? Mõelge sellele rikkuse ebavõrdse jaotuse kasvule. Rikas inimene sööb ja tarbib üsna võrdselt vaesema inimesega. Asjatu oleks loota rikkuse ebavõrdsust kompenseerida läbi rikaste suurema maksustamise. Neil on hoopis paremad võimalused oma maksutulusid läbi vastutulelike välisriikide kahandada. Näiteks lähevad maksuresidendiks riiki, kus on märksa väiksemad maksud. Eestis ei ole sisuliselt varaga seotud makse(automaks, kinnisvaramaks, kaotati paadimaks, jne.) ja selle tõttu meie maksubaas on otseselt sõltuv, kas Rain Rosimannus investeerib oma raha läbi Eesti firma või viib ta rahad läbi Singapuri, jättes tulumaksu tasumata nii Eestile kui Singapurile(Singapur ei tulumaksusta tulu, mis on teenitud välismaal).