Üleminek https peale

Tehnoloogiline areng on vahepeal jõudnud niikaugele, et https on kättesaadavaks muutunud ka tavalistele blogidele. See on turvalisuse küsimus, kas jätad külastajad http peale, kus neile saab sisu vahele näidata võõrast päritolu materjali või lähed üle https peale, mille sisu on sertifikaadiga kaitstud vahepealse muutmise eest. Blogi viimine https peale toimus juba 20. detsembril 2016 aga selle kajastamiseks ei olnud varem põhjust. Nüüd leidsin, et Zone Media oli oma loenduri counter.zone.ee samuti suutnud üle viia https algusele(9.01.2017 tuli selle kohta teave).
Viimased aastad on kirjutamise aktiivsus olnud väiksem ja pole ette näha, et see ka kasvaks. Nii oli üleminek turvalisele ühendusele rohkem minevikus kirjutatud tekste arvestades. See blogi sai alguse 2008. aastal. Kas see oli väga kaua aega tagasi? Sõltub ilmselt vaatenurgast, sest muutusi on palju olnud. Esimesed aastad sai ju oldud alamdomeenis wordpress.com peal ja alles sealt liigutud päris oma .eu domeenile. Ajaloo tarbeks toon ära ka külastajate arvu kohta info ülemineku eelsest ajast:
Külastusi kokku 232856, külastuste algsumma 10953, keskmiselt külastusi päevas 77, külastusi eelmisel kuul 294(19.12.16-ni), külastusi ipv6 aadressidelt 2894, loendur loodud 03 Nov 2008

Ma tunnen rõõmu, et ka minu blogil on samasugune märk kui pangal. Jätan tähelepanuta asjaolu, et sertifikaat on jagatud ja kehtib mitmete aadresside peale.

Lühike juhend, kuidas võtta kasutusele wordpress tarkvaraga blogis https sertifikaat.

1. Kasutate enda domeenis olevat wordpress tarkvara(blogi).

2. Kasutate kodulehe majutust(virtuaalserverit) ja selle pakkuja on teinud kättesaadavaks ka https algusega lehed ehk LetsEncrypt sertifikaadid.

3. Enda wordpressis lähete seadete lehele (Sätted -> Üldine) ja kirjutate blogi alguseks http asemel https.

4. Selle järel on kõigil wordpressi lehtede algus https. Jätkuvalt on lingid ja meedia viited http ehk näiteks teksti juures olnud pildid võetakse jätkuvalt http aadressilt. Selle muutmiseks võtate andmebaasist postituste tabeli ja mõne tekstiprogrammiga avate sql faili ning käsuga otsi-asenda kirjutate oma senise domeeni aadressi alguseks https. Võib olla saab ka andmebaasi siseselt seda teha, ise ei ole proovinud.

5. Laete muudetud ja salvestatud andmebaasi postituste tabeli uuesti serverisse. Nüüd peaksid lehe pildid ja lingid olema läbivalt https-iga. Kui kasutate pilte mõnelt väliselt aadressilt, siis tuleb see samuti üle viia https algusele või siis loobuda nende kasutamisest. Nii oli näiteks loenduri mahavõtmisega, sest 20. detsembril ei olnud https counter.zone kasutusel. Tänasest on loendur https toega ja tagasi lisatud.

Millest tulevad hambaaugud? Ainult bakteritest.

Põhjuse ja tagajärje vaheline seos ei ole vähemalt hambaaukude puhul üldtuntuks tehtud. Räägitakse küll söömisest, happerünnakust (mida peatab teatud tootja nätsu närimine) ja suhkrustatud jookidest. Need on soodustavad tegurid, mitte algne põhjus – bakterid.

Vaatasin hiljuti Kanal 2 eetris olnud Roald Johansoni saadet „Hambutu Eesti.“ Selles äratas tähelepanu, et suure osa hambad kaotanud inimesed ei suutnud välja tuua selle põhjust. Pigem kordus lugu, et kõik oli korras kuni nende mingi eluaastani ja siis algas kiire halvenemine. Kaks naist seostasid hammaste olukorra halvenemist rasedusega. See on kindlasti riskitegur, sest organism kasutab mineraalaineid uue elu hüvanguks. Ühe naisega oli vist nii, et käis hammast välja tõmbamas aga sealt tuli põletik, mis levis lõualuusse ja sealt edasi. Ühe mehe lugu oli selline, et käis hambaarsti juures ja selle järel tuli hammaste väljalangemine.

Inimese valitud söök ja suhkrujook on ikkagi tagajärg, mitte hambaaukude põhjus. Hambaprobleemid tulevad bakteritest, mida on suus väga suures valikus. See on nagu muude bakteritega näiteks nahal. Nad on seal alati olemas, isegi kui desinfitseerime seebi või muu puhastusvahendiga. Kahaneb nende hulk aga nad ei kao. Nemad ei ründa inimest, hoopis kaitsevad teiste „vaenulike“ bakterite eest. Samasugune olukord on ka inimese suus olevate bakteritega. Väikse lapse suus on need temaga üles kasvanud. Hoopis erinev olukord on siis kui tema suhu sattub baktereid mõnelt teiselt inimeselt. See on põhjus, miks lapse lusikas on ainult temale ja see ei tohi käia lapsevanema või teda toitva täiskasvanu suust läbi. Kui sellel täiskasvanul on hambaaugud või kaaries, siis saab seda põhjustavad bakterid ka laps endale.

Selles saates ahastati hammaste halva olukorra üle ja räägiti riigi vajadusest kompenseerida hambaravi. Sai kaamera ette tuua reformikas Vilja Savisaar-Toomasti. Ometigi jäeti ütlemata, et vanemad nakatavad lapsi hambaauke põhjustavate bakteritega kui lutsivad nende lusikat või musitavad. See viimane oli ühes aastaid varasemas saates, mis rääkiski bakterite ja hambaaukude seostest. Kui need „halvad“ bakterid on saadud, siis inimese poolt ohtlikeks peetavate söökide ja jookide tarbimisel juhtub see, et bakterid saavad „toitu“ ja hakkavad oma kahjutööd tegema.

Mis kasu oli Roald Johansoni saatest kui ta ei kasutanud kordagi sõna bakter? Isegi tema saates olnud hambaarstid ei maininud seda. Need samad hambaaukudega emad annavad ka oma lastele hambaaugud. Sellest ei räägi ka arstid, sest nende sissetulek tuleb tagajärgede ravimise eest. Kui nad ütleksid igale patsiendile, et hamba probleemid tulevad bakteritest, siis paarikümne aasta pärast toimuks nende patsientide arvu drastiline langus. Väikestele lastele ei antaks halbu baktereid ja kehvade hammastega inimest suudeldaks ainult huultele, ilma sügavamale minemata. Selles teises varasemas saates vist oli selline selgitus, et täiskasvanu suus on bakterite tasakaal juba paigas ja neile on ohutum kokkupuude võõrast suust saadud „halbade“ bakteritega. See võis ka lohutus olla, sest inimese tajust annavad huuled ülesuure osa ja selle äravõtmine jätaks naudingu olemata. Ma mäletan ühest loengust pilti, kus ajusignaalide tundlikkus oli huultega sedavõrd suur, et inimese pea oligi pooles ulatuses huuled. Milleks siis suitsetatakse kui nauding saadakse huultest ja mitte suitsust kopsudes? Suitsus olevad ained tekitavad pigem sõltuvust, peamine nauding saadakse huultega. Milleks naistele huulepulk kui meestel on selle värvist üsna ükskõik?

Suus olevate bakterite tagajärgedest saame kõik aru. Sellel teemal tuleks teha saateid, mitte küündida nende põhjustatud kahju kirjeldamiseni.

Ilvese pealiskaudne uurimine

Vahepeal on selguse saanud EAS-i toetusest 90 % kinkimine Toomas Hendrik Ilvesele. Läks täpselt nii kui olin artiklite kommentaarides arvanud, et Artur Talviku juhitav komisjon piirdub vaid EAS-i reeglite kontrolliga. Jõuab järeldusele, et probleeme ei olnud ja korruptsiooni ei esinenud. Mida oleks arvata Maria Alajõest, kes tuleb selle komisjoni ette ja räägib, kuidas Siim Raie endise töötajana aitas leida Evelin Ilvese jaoks reeglitest soodsaima klausli kui äriplaaniga ei jätkata. Vahur Kraft valetas VEB fondi dokumentide kohta ka komisjoni ees ja alles ekspertiis tunnistas selle võltsinguks ehk 32 miljoni dollari nõude juurdelisatuks.

Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni juhina on Artur Talvik katastroof, sest ta ei ole nähtavasti lugenud Korruptsioonivastast seadust. Mitte EAS-i toetus Evelin Ilvese firmale, vaid kantselei poolt rahade maksmine sellele firmale, et majutada ametnik Toomas Hendrik Ilvest.

Komisjon peab küsima, kuidas sai president lasta oma alluvatel teha majanduslikke tehinguid tema abikaasale kuuluva OÜ Ermamaa hoonete üürimisega. Kui presidendil ei olnud puhkeruume, sest 2 aastat ei kõlvanud Paslepa Ilvesele kasutada, oleks tulnud kantseil korraldada avalik hange nende leidmiseks või tellida ehitamine. See komisjon pole lugenud Korruptsioonivastast seadust § 5. (2) Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

OÜ Ermamaa kohustused pankade ees vajasid täitmist ja järelikult oli selle firma, tema omaniku Evelin Ilvese ja lõpuks kinnistu omaniku Toomas Hendrik Ilvese huvides, et ruumidelt laekuks tulu.

EAS-i toetusest 171 tuhande euro kinkimine OÜ Ermamaale, sest tema omanikeks oli tuntud inimesed ja kõrge riigiametnik, kohtles ebavõrdselt teisi toetuse saanud projekte, kes rikkumise korral pidid tagastama 100 %. Siiani ei ole teada ühtegi teist kõigest 10 % tagastusega pääsenud projekti.

Reform sildistas Siim Kallase kremlimeelseks

Reformierakonna broileritele on tekkinud tiivanukid, millega peksavad juba oma auesimeest Siim Kallast. Kui varem kleebiti venemeelse silti Keskerakonnale, siis nüüd juba üksteisele.

Tänane reageering Äripäeva loo peale, et Siim Kallas võib asutada uue erakonna tuli tegevsekretär Reimo Nebokatilt:

“Mõistan inimlikult, et Siim Kallas on kibestunud, et ta ei saanud Presidendiks. Ütleme siis nii, nagu asjad on – see oleks olnud võimalik vaid Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga koostöös. Savisaarega oleme koostöö välistanud 2007. aastast. Pronksiöödel tegi tema oma valiku ja see ei olnud Eesti-meelne.”

“Aga ometigi ihaldab pidevalt keegi seda sõprust Kremli-meelsuse esindajaga. Nimetades seda seejuures rahulolematuseks erakonna juhtimisega. See ongi see põhiline erimeelsus, pole ju ammu saladus, et Siim Kallas, Rein Lang ja mõned veel on Hundisilmal külalised olnud. Erakond seda ei poolda ja nii ka jääb,” seisab teates. “Kui Siim sellega rahul ei ole või on pettunud Eesti rahva või valijameeste otsuses, siis soovitan tal kindlasti aja maha võtta, sest kibestumisega saab sündida vaid halbu asju ja ebaõnnestunud ütlemisi.”

Allikas uudised.err.ee/v/eesti/3c2df321-ed54-4909-b4ed-afcf621bc6b6/kallas-voib-teha-uue-partei-reformierakond-kallas-ihaldab-kremli-meelsust

Kirjutasin sellele ka kommentaari, milles meenutasin Savisaarele vastandumise tegelikku ajalugu.

Reimo Nebokat on piiratud mäluga või demagoog. Tema jutt ei ole tõene: “Savisaarega oleme koostöö välistanud 2007. aastast. Pronksiöödel tegi tema oma valiku ja see ei olnud Eesti-meelne.” Pronksiöö oli aprilli lõpus aga jaanuaris-veebruaris tegi Eesti Reformierakond reklaame, milles võrdles Ansipit ja Savisaart. Ansip sai JAH sõna väidetele: Euroopa Liiduga liitumine, Ilves presidendiks, madalad maksud, vanemahüvitis, sõltumatus Venemaast. Edgar Savisaarele kirjutati nende järele punaselt EI. Olen pikalt salvestanud uudiseid ja tean, et sügisel 2006. kaitses Ansip oma majandusminister Savisaart Keila-Joa majaostu süüdistustes. Eesti Reformierakond vihkab Edgar Savisaart pärast Eesti Raudtee tagasiostult altkäemaksu saamata jäämist. Selle avalikustas Burkhart enne valimisi jaanuaris 2007, et ilmselt Michal küsis 1,5 miljoni dollarit. Siis ütleski Ansip, et ei usalda Savisaart. Ja tuli võrdlev reklaam www.youtube.com/watch?v=NjAYs1x1xYs “Reformierakond vs Keskerakond.”

ERR salgas maha 98 000 euro väljapetja kuulumise IRL-i

Reformihääling ja teised valitsusmeedia kanalid jätavad mainimata valitsusse kuuluvate inimeste kuriteod ja süüdistused. Olen märganud, et AK teleuudistes on Keskerakonna “skandaalide” järel kohe mingi selgelt kriminaalne lugu. See mulje vajab näiteid ja hetkel ei olnud mul aega sellele.

Täna oli Vikerraadio uudistes kell 15 teade Pepsi kalaärimehe kohtuprotsessi algamisest. Seal ei olnud öeldud, et süüdistatav ja süüdistatavate firmade omanik Paul Kärberg kuulub Isamaa ja Res Publica liitu. Kirjutan seda teksti kell 15.41 ja siis ei olnud seda tekstina ka veel portaalis.

Küll on Paul Kärberg süüdistusest ilmunud 22. augustil ERR-i artikkel, mis samuti ei maini tema kuulumist IRL-i. Küll räägitakse sellest, kuidas ta korraldas partei sisevalimisteks häälte võltsimist(vedas kohale liikmeid) ja kuidas 2009. aastal osales Lohusuu vallas häälte ostmises. See süüdistus jäi kerge karistusega, sest “puudus avalik huvi.” Reformihäälingul on halb komme tekste muuta tagantjärgi ja seda mitte märkida. Näiteks aastaid tagasi kirjutasin Reformierakonna tapjast Andrei Andrejevist ja pärast seda muutis ERR kõiki teda puudutavaid tekste ja lisas juurde erakonda kuulumise, sest enne Reformierakonda astumist ja nimekirjas volikogu liikmeks saamist oli ta olnud Keskerakonnas.

err-salgas-maha-irl-varga-petise

Paul Kärberg sai süüdistuse PRIA-lt 98 000 euro väljapetmises aga ERR-i artikkel salgas maha tema kuulumise Isamaa ja Res Publica liitu.

ERR vaikis maha 98 000 euro väljapetmises süüdistatava Paul Kärberi kuulumise IRL-i.

Kui palju häälteostu lubame e-valimisteks?

Presidendi valimine on tõstatanud valimiste salajasuse ja hääletamise vabaduse teema. Vähemalt 3 Riigikogu liiget pildistasid 29. augustil oma sedelit ja avaldasid foto internetis. See käivitas arutelu, kas selline tegevus on lubatav. Nii õiguskantsler Ülle Madise kui justiitsminister Urmas Reinsalu taunisid seda. Olin juba 2 nädala eest kirjutanud teksti valimiste salajasuse ja vabaduse teemal, mis ilmus 21. septembril. Avaldasin selle valimistega seotud lehel: http://www.evalimised.ee/virgo-kruve-silmakirjalikult-salajased-e-valimised/

Eile tegi Indrek Tarand käigu kohtusse, et esitada kaebus Riigikogu I voorus toimunud sedelite pildistamise kohta.

“Tänu ajakirjandusele teame, et riigikogus läbi viidud presidendivalimiste esimeses voorus rikuti räigelt valimisseaduse salajasuse nõuet,” ütles Tarand viidaters sellele, et mitmed riigikogulased pildistasid ja jagasid sotsiaalmeedias oma täidetud valimissedeleid.

http://uudised.err.ee/v/eesti/e290c013-8238-4879-b87a-ca137ff36f0a/tarand-tahab-kohtu-abil-panna-kallase-ja-repsi-toetusallkirju-koguma

Palju suurem rikkumine toimub parlamendi ja volikogude valimisel valimisjaoskonna väliselt e-valimisel.

Tsaariaegsed ruulivad e-valimistel

Tulemuste järgi oli 91-aastaseid arvuliselt rohkem kui internetis kasvanud 18-aastaseid. See on fakt logifailidest, et kuni 32-aastased kulutasid e-hääle andmiseks ligi 3 minutit(üle 175 sekundi), kõik 100+ olid neist 70 sekundit kiiremad. Eesti nobedaim oli 104-aastane naine alla 35 sekundiga!

Arvutiga hääletamisel ei ole salajasust, sest samas failis on hääletaja isikuandmed ja valik. Ainult kokkulepe takistab salajasuse rikkumist. Arvutiga hääletamine ei ole ka vaba, sest ekraani taga võidakse inimest meelitada või ähvardada häält andma. Jaoskonnas kabiinis on inimene üksi ja ametnikud tagavad talle valimiste vabaduse. Hääletajal on võimalus avalikustada oma valik(öelda, kellele hääl läks) aga ta ei tohiks hääl tõestada, näiteks seda pildistades või arvuti ekraanilt näidates.

Kui palju häälteostu ja valimisvabaduse võtmist lubame e-valimisteks?

Kahtlustuse nakkus levib Toompuiestee majast

Tallinna 2013. aasta KOV valimiste eelsed reklaamid tõid ERJK poolt linnapeale ja abilinnapeadele trahvid ning mullu septembris ka läbiotsimise Savisaare talus. Täna tuli teade kahtlustuse esitamisest reklaamid valmistanud firma omaniku Raimond Kaljulaid’i vastu.

Rahvusringhäälingu artiklis oli lause süüdistuse kohta: ‘”teenusepakkujana oli teadlik, et selle töö eest makstav raha on väidetavalt ebaseaduslik.” Eestis ei ole seadust (peale pankade), mis kohustaks välja selgitama raha päritolu. Tasus avalik sektor ja ülekannetega pangast. Ausamat raha on raske ette kujutada.

Kuigi kulutamise objekt võib Tõnismäe ja Toompuiestee majades tunduda ebaseaduslik, siis KOV omab iseseisvat eelarvet sh õigust teha kulutusi reklaamile. Kui sellises laadis edasi mõelda, siis Juhan Parts omastas 2 miljonit krooni Eesti Omanike Keskliit MTÜ-le ministeeriumi antud toetust, sest tema pilt oli nende trükises ja MTÜ juhid on aktiivsed IRL-i poliitikud: Urmas Reinsalu, Priit Värk, Priidu Pärna, parteist lahkunud Andry Krass. Varem oli juhatuse liige Tallinna volikogu liikmeks saanud IRL-i Madis Kübar. Sama MTÜ sai kunagi 500 000 krooni, et teha septembriks petitsioon.ee leht. Kui seda jaanuariks ei olnud, siis kirjutasin sellest artikli, et Eesti Omanike Keskliit kantis aga oleksin pidanud koostama hoopis kuriteoteate Siim-Valmar Kiisleri juhitud KÜSK rahade omastamise kohta. Tõsi, märtsiks see leht siiski tehti.

Põlisorav Kallas ja uusorav Kaljurand

Kas presidendi valimine lõhestab Reformierakonna? See oli küsimus Vikerraadios. Vastus ei ole pakutud jah või ei. See praegune tüli on lihtsalt sümptom(nagu nohu). Põhjus on kaugemal minevikus. Marina Kaljurand ei ole siiani parteis(kuigi lubas), ta ei kandideerinud valimistel ja minu arvates on tema pult Rosimannuste käes. Seega, Reformierakond lõhenes hetkel kui tuli partei väline Marina ministriks ja viimaste valimiste järel sai fraktsiooni juhiks Urve Tiidus ja aseesimeheks mugavuspõgenik Rootsist Valdo Randpere ning mitte Keit. Kadriorgu mineva nuku väljaselgitamine süvendas lõhet. Mässajate peitmiseks on ka Paet “kandidaat,” et ei oleks ainult põlisorav Kallas vastamisi “parteitu” Marinaga.

Reformierakond ja SDE peaksid mõistma, et riigireformi tegemisega on nende soov oma kandidaadile toetushääli saada sama vastuoluline kui surmamõistetult endale õnnistust paluda. Eesti vajab võimumonopoli välist kandidaati. Presidendi pult ei tohi asuda peaministri sahtlis. Ilves ründas korduvalt Savisaare parteid, sest kandis kaotuste vimma. Ta oli minister Laari valitsuses aga Edgar meelitas Siimu üle ja nad tegid ise uue valitsuse. Sama aasta kohalikel valimistel kaotasid Mõõdukad kohti (Tallinnas kukkusid lausa välja) ja Ilves pidi loobuma erakonna esimehe kohalt.

Pärast 2 päeva jooksul hääletuste jälgimist võin öelda, et ühelgi kandidaadil ei olnud lootust saada Riigikogus valituks. Järelikult on alusetu detektiivitöö, et miks Nestor ja viimase vooru Kallas said mõlemad vähem hääli kui oli kahe erakonna toetushääli. Pole olemas mingeid reetureid, vaid eelpool nimetatud lõhenenud Reformierakond, kus on mässajad Rosimannused.

Avalikult ei tunnistaks selles parteis keegi, et on esimehega rahulolematu või tema isiklikud ambitsioonid on kannatanud. Pigem käib see seriaali „Kaardimaja“ sarnaselt kaudsemalt, et niidid ei viiks nende endini. Näiteks see kuidas Francis sai asepresidendiks. Ta seadis üles Peter Russo kuberneri kohale ja tema joomise ning tapmise järel ei olnud valimiskampaanias esinumbriks võtta kedagi teist peale asepresidendi, mis avaski koha Francisele.

Ma ei ole lugenud ajakirjandust ega tea, kas seda mõtet on välja käidud aga ma lihtsalt oletan praegu, et uusorav Marina Kaljurand tahetakse saada ära välisministri ametist, et koht vabaneks Keit Rosimannusele ja nende pere saaks ka kontrollitava isiku Kadriorgu. Nõrk Taavi Rõivas ei suuna arenguid erakonnas.

Iseseisvuse taastamise päev

20. august ei ole enam võimude poolt sildistatud edgaripäev. See on muutunud poliitikute esinemise, vastuvõtu ja kultuuriürituste päevaks.
Muutus toimus ilmselt 2008. aastal kui  Tallinna Lauluväljakul korraldati 19. augustil suur kontsert pealkirjaga „Märkamisaeg.“ See etendus kestis vist lausa 5 tundi, millest mul on loomulikult ka salvestus olemas. Kusagil. Tookord uskusin ma veel hariduslikul eesmärgil kasutust ja jagamist ilma tulu saamata ning lisasin ka siia blogisse linke youtube videotele, mis said kättesaadavad olla üsna lühikest aega. USA firmat muidugi ei huvita Eesti kultuur, vaid ingliskeelse rämpskultuuri õitseng. Sellel üritusel esinenud artistide loomingul oli ja on jätkuvalt autoriõigus, kuid rõhutan, et see üritus maksis 2 miljonit krooni ja selle tasus maksumaksja. Selle kustutamine veebist tegi vaesemaks ajaloolise mälu, sest ametlikke salvestisi ju enam ei müüda ja vähesed on fanaatikud, et seda tasu eest ostma hakata. Milleks maailmale eestikeelne kultuur?
Maailm ei vaja Baltikumi mälestust 19. augusti ja 20. augusti sündmustest. Seda on vaja Eesti võimudele, mis majanduskriisi(masu) ilmumisel leidsid võimaluse rahvale „tsirkust“ hakata pakkuma. Hiljem on selliseid suviseid kontserte olnud ridamisi, isegi Tartus.
Valitsusliidu poliitikud leidsid, et talvel külmaga ei ole võimalik inimesi pidupäevaks tänavale tuua, sest lumi on lihtsalt liiga külm. IRL-i poliitik Ando Kiviberg käivitas 2011. aastal(võin eksida ajaga) siiski talvise tantsupeo ehk õues tantsimise. Ma olen üsna veendunud, et rahvakultuuri pärimuses sellist asja ei olnud, sest talvel käidi viltidega, mis on tantsimiseks ebamugavad ja viiskudega oleks lumehanges olnud külm karata. Tänapäeval ei olnud üritus mitte kunagiste liigutuste tuimas kordamises, vaid võimaluses saada televisiooni. Just tänu televisioonile ma sellest üritusest tean ja seda mäletan.
See aasta oli esmakordne, kus ma nägin Edgar Savisaart andmas ETV ekraanil intervjuud seoses 20. augusti ja iseseisvuse väljakuulutamisega. Tema vihane konkurent Mart Laar oli ka eetris aga nägi palju rojum välja. Kuigi mõlemad istusid, siis Laari ei kannatanud lähedalt filmida, sest tema parem silm eksles sihitult ja ainult vasaku silma taga näis mõistus toimivat. Kurb vaatepilt kahel korral peaministriks olnud mehest, kes lahkus mõlemal korral valetamise pärast. Vähemalt taipas ta seekord öelda, et kolmandat korda temast peaministrit ei tule. Elioni võrgus tema intervjuud isegi ei järelvaadata.
See aasta oli esmakordne, kus Kadrioru lossi juures toimus vastuvõtt eliidiks nimetatud inimestele. Juba iseseisvuse taastamise järel muutus rahvas ehk nimetu ja tundmatu inimhulk ametlikele üritustele mitteoodatuks. Neid oli alguses vaja, et oma riik kätte saada. Seejärel võttis eliit oma koha sisse ja asus teostama isekeskis tähtpäevade tähistamist. Üritused on personaalsete kutsetega.
Nägin ära kõigi kunagiste peaministrite intervjuud. Imestama pani praeguse Taavi Rõivase intervjuu puudumine, sest temal oleks ka olnud oma lugu seoses 20. augustiga rääkida ja võimalus selgitada, kuidas praegused ingliskeelsed võõrväed ei ole sarnaselt venekeelsete okupeerivad sõdurid.
Järgmisele aastale mõeldes olen üsna kindel, et 2016. oli president Ilvese lahkumine ja mitmete rahvale suunatud ürituste pärast sai alguse uus tõeline rahva pidupäev. Praegu veel olid eraldi artistidega kontserdid, kus Tallinna linn korraldas Vabaduse väljakul oma kontserdi ja Toompea mäele Lossi platsile oli üles seatud eraldi lava valitsusliidu poliitikutele. Ühel juhul tegi ülekande Tallinna TV ja kõnet pidas Edgar Savisaar, teisel juhul ETV ja intervjuu tehti Eiki Nestoriga(kes on majas ametis Riigikogu esimehena). Siit ei ole enam palju, et konkureerivate ürituste asemel toimuksid ühed. Mina olen kõrvalt kuulnud 2001. aastal president Lennart Meri telekaamerate ees väitmas, et mingit taasiseseisvumise päeva ei olegi. Praeguseks on selge, et Savisaar on kalendrisse saanud päris oma tähtpäeva, mille olemasoluga on tema konkurendid ka leppinud ja proovivad ennast selle päevaga siduda.

Kes on eestlane? See on küsimus.

Sellel kevadel on olnud mitmeid sündmusi, mis on tekitanud minus hämmeldust ja seadnud kahtluse alla senised teadmised. Täpsemalt puudutab see küsimust, et keda loeme eestlaseks. Kas siin sündinud inimest, siin kasvanud inimest, eesti keeles rääkivat inimest või eestlaseks saab ka välismaal elades vaid 1 eelneva tunnuse alusel.

Eelmisel aastal oli Vao põgenike maja seina põleng. Ma vältisin sõna süütamine, sest teo toimepanijat ei ole tabatud ja samahästi võis see olla mõne majaelaniku töö või valitsuse palgaliste agentide tegu. Sinna tormasid ju kohale peaminister Taavi Rõivas koos oma saatjatega ning president Toomas Hendrik Ilves tegi avalduse, mille sisu võib üldistatult kokku võtta sõnadega “mul on häbi olla eestlane.” Kuivõrd on temas üldse rahvusena eestlast? Tema vanematel oli seos Eestiga aga nad ei olnud maarahva seast. Tema sündis, kasvas, õppis, töötas ju välismaal ja Eestisse saabus paar kümnendit tagasi. Tema vanemad olid Eesti kodanikud aga nad ei pidanud olema eestlased, et temast võiks saada põhiseaduse kohaselt president.

Küsimus eestlaseks olemisest näib tulevat poliitilisest olukorrast, kus tööealiste inimeste väljarännet ja rahvastiku vananemist ning vähenemist (suremus ületab sündimust) proovitakse ilustada läbi selle, et defineeritakse eestlaseks ka inimesed, kes varem selle alla ei kuulunud.

Näiteks Reformierakonnal on plaanis juba palju aastaid tulla välja seaduseelnõuga, mis lubaks topeltkodakondsuse. Nad said isegi sellel aastal valitud õiguskantslerilt Ülle Madiselt toetust argumendile, et sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa kodakondsust ära võtta kui ta on saanud mõne teise riigi kodakondsuse. Praegune seadus sellist topelt olekut ei võimalda ja näeb ette vanast loobumise kui saadakse uus. Muidugi on ideed vedanud Valdo Randperel ja Imre Sooäärel omad huvid, sest neil on teise riigi kodakondsus taskus.

Samal teemal oli eile ajalehes “Postimees” Kaire Uuseni artikkel “Maailmast leiaks veel miljon eestlast.” Kirjutasin sellele kommentaari:

See arutlus ei lähe piisavalt kaugele vastuse otsimisega, et kes on eestlane. Varem ma teadsin seda: vanemad eestlased, elab Eestis, kõneleb eesti keeles. Nüüd on keeruline. ETV “Vabariigi kodanikud”, kus Ojulandilt küsiti, kas siin sündinud mustanahaline on eestlane. Kevadises AK-s oli lugu TTÜ mehest, kes on pärit Indiast, eesti keelt ei räägi aga käib Kaitseliiduga metsas ja ajakirjaniku määratluses tegi see temast eestlase.
Kõige tabavama kirjelduse uuest pealesurutavast eestlase definitsioonist leidsin 2013. aasta sarja “Riigimehed 2” kordusest. Eelviimane viies osa, näitleja Raivo Trass (tegelaskuju Akadeemik) on raadio stuudios ja räägib oponendile: “Teie kontseptsioon Eesti rahvast põhineb mingil paatoslikul, populistlikul, lausa rassistlikul arusaamisel. Eestlus on eelkõige konstruktsioon. Eestlane võib olla igaüks. Ükskõik mis taustaga. Tähtis ei ole rahvus: eestlane, venelane, nigeerlane, vaid inimene.”
Kui Andrus Ansip sai 2005. aastal Reformierakonna esimeheks, siis oligi tal lubadus(mida ei mäletata), et 15 aastaga 1,5 miljonit eestikeelset inimest. See oli kärbe nende 2003. aasta trükisest “Pass tulevikku,” milles räägiti 2 miljonist eestlasest. Pange tähele, et eestikeelne ei tähenda rahvuselt eestlast. Praeguse valitsuse minister Margus Tsahkna tuli veel selle aasta alguses välja programmiga „Isamaa 2.0“ ja räägib taaskord 2 miljonist eestlasest. Ta isegi ei tea, et kordab 13 aasta tagust Reformierakonna lubadust. See on võimalik ainult eelpool tsiteeritud riigimeeste meetodiga, kus eestlaseks saabki Kaitseliiduga metsas käimisest või lihtsalt siin elamisest.