Sotsiaalmeedias jälitamisest

Info avaldamise lävend on sotsiaalmeedia tulekuga langenud väga madalale. Piisab konto registreerimise oskusest ja juba saabki hakata infot avaldama. Varem(paberlehtede ajal) tuli läbida filter inimesest toimetaja näol, kes pidi teksti tunnistama avaldamiseks kõlbulikuks. Praegusel sotsiaalmeedia ajal sellist filtrit infole ei ole, keegi ei kontrolli õigekirja või väidete õigsust.
Ma nägin hiljuti YLE1 pealt dokfilmi sotsiaalmeedia(facebook) ja reklaami seoste kohta. Mind see eriti ei häirinud, sest olen olnud ülimalt vähene piltide märkija, tekstide jagaja või muudmoodi sisu edasi jagamisega oma eelistuste paljastaja. Sisuliselt on iga klikk meeldival asjal omamoodi ostusoovitus või kirje andmebaasis, mida pakutakse reklaamijatele. Mida rohkem klikid ja jagad, seda lihtsamaks muudad endale ka reklaami pakkumise.

Veebilehitseja küpsised teevad sellise enesepaljastuse eriti privaatsust rikkuvaks. Mitte ainult sotsiaalmeedia(facebook) andmebaasi ei jää kirje kasutaja tegevusest, vaid küpsistega saavad tegevusi jälgida ka kolmandad osapooled. Näiteks olete sotsiaalmeedia kontole sisse logitud ja lähete loete ajalehti, esitate riigiasutusele avalduse ja lõpuks sattute kusagilt midagi internetist ostma, siis üsna suure tõenäosusega saab küpsiste infot koguv firma siduda sotsiaalmeedia konto tarbitud ajalehe, ministeeriumi lehekülje ja e-poega. Selle vastu aitab veebilehitseja küpsiste kustutamine aga see tähendab käsitsi käsu andmist või veebilehitseja vahepeal sulgemist. See oleks ülimalt tüütu kasutajale, isegi jälitamise pärast häiritud inimesele. Muidugi ei ole seda probleemi neil, kes sotsiaalmeedia kontot ei kasuta. Lahendus võiks olla siis erinevad veebilehtsejad(opera, Firefox, Chrome, jne), millest ühes on sotsiaalmeedia konto(prügi jaoks) ja teisega teete tõsiseid asju, näiteks suhtlete riigiga, käite pangas, teete oste, jne. Sellisel juhul on üks programm seotud isikustatud sotsiaalmeedia tegevustega ja teine privaatsemaks tegevuseks.

Meedia ei paljasta kogu reklaamidega inimeste jälgimise ulatust, sest ka neil on huvi reklaame müüa. Pigem on tõenäoline saada kriitiline vaatenurk Lääne meediast sõltumatutest kanalitest. Meid hoiatatakse Venemaa infosõja eest aga tegelikult on Lääne propaganda samasugune. Kriitiliselt tuleks võtta mõlema väiteid ja kasutada ära nende vastasseisu. Näiteks Vene telekanalist tuli väide, et 300 laiki(sotsiaalmeedia klikki) ütleb inimesele meeldivate asjade kohta rohkem kui võiks teada tema elukaaslane/abikaasa.

Virgo Kruve

Siia kirjutan oma mõtteid ja tähelepanekuid Eesti elust. Mõnikord lisan ka teemakohaseid pilte, mis on minu tehtud kui pole nimetatud teist autorit/allikat.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga