Eestluse pärast võitlemise aasta

Esmakordselt pidas president Kersti Kaljulaid Vabaduse väljakul vana aasta viimase kõne ja selle asemel käib meedias andmine teemal, et pärast seda laulis Ivo Linna laulu “Eestlane olen ja eestlaseks jään” ning mitte hümni.

Ma ise ei vaadanud reformihäälingu ülekannet, teen seda kunagi hiljem. Minu tähelepanu oli teistel telekanalitel, millel puudub järelvaatamise võimalus. Eesti on jätkuvalt osa NSVL-i kultuurist, kus poliitikud peavad aasta viimasel päeval kõne, mida ekslikult nimetatakse uue aasta tervitamiseks. Nii toimus see Venemaal, kus Vladimir Putin esines 22.55 (teda parodeeriti ETV+ kanalil) ja 23.50 Ukraina presidendi Porošenkoga(Moskva on -1 tund Eestiga). Eesti võiks õppida soomlastelt, kelle president Sauli Niinistö pidas kõne 1. jaanuari lõunal kell 12. Siis oligi uus aasta saabunud ja kohane soovida head uut aastat. Soome lahe põhjakalda probleem on jätkuv kakskeelsus ehk umbes 6 %(?) rootslaste pärast kogu riigijuhtimise korraldamine ka rootsi keeles. See on jäänuk Rootsi kuningate võimust. Eestis oli samal ajal balti-sakslaste poolt valitsetud pärisorjus, kus maarahvas oli igati allasurutud.

Hümni ärajäämine südaööl ei tohiks demokraatlikus riigis sellist kriitikat saada. Ajalehe Postimees artikli kommentaaris nõudis Jaan Sulg … „need hümni mittemängimise otsustajad peaks olema täna juba VALLANDATUD.” Pole ühtegi seadust või õigusakti, et 1. jaanuar algab hümni mängimisega. Mina ise pean hümni oluliseks riigi sümboliks, mida ei tohiks purjus inimestele kaasalaulmiseks pakkuda. Seevastu eestlaseks jäämisest laulmine on igati kohane, sest selliseid rahvuslikke laule on mitmeid.

Viimastel aastatel on märgatav rünnak eestlusele. Eelmisel kevadel oli AK uudistes lugu, et Eestisse tuli Tallinna Tehnikaülikooli mees Indiast, keda kutsuti Kaitseliiduga metsa harjutama ja see tegi temast ajakirjaniku käsitluses eestlase. Hiljem on president Kersti Kaljulaid kõnelnud, et igaüks võib saada eestlaseks. Telestuudios kiusati Ojulandi küsimusega, kas siin sündinud mustanahaline on ka eestlane.

Täna avaldati ka Mart Helme avalik kiri presidendile, mille võib lühidalt kokku võtta kui Kaljulaidi erinevate arvamuste üleslugemise ja neile vastandumise. Lisasin ka omalt poolt kommentaari:

Valimiskampaanial ei ole otsa ega algust, see on püsiv. Mart Helme oma 6714 häälega(RK 2015) võiks olla suuremeelne Kersti Kaljulaidi suhtes, kes oma ainsatel valimistel(2016) sai 81 häält. Praegusel juhul siis poliitik kritiseerib Brüsselist saadetud ametniku väljaütlemisi, unustades ära, et ametniku lähetasid Eestisse tagasi Brüsseli struktuurid ja sellele andsid heakskiidu saatkonnad. Nende eesmärk ei ole sama Eesti põhiseadusega, vaid sooneutraalne palgatööjõud, mis juba lasteaiast alates õpib välisfirmade omanikega sama keelt rääkima. Eestlaseks võib saada igaüks, kes seda tahab(seriaalist Riigimehed II hooaeg). ETV seriaal “Livestonia,” Vikerraadio saade “Aja jälg kivis.”
https://www.postimees.ee/4361675/helme-avalik-kiri-presidendile-teie-ametiaega-iseloomustab-traditsioonide-lammutamine-ja-vaen-rahvusriigi-vastu

Viimased paar aastat on tõesti märgatav olnud liikumine päritolu asemel omaks võetud tunnustega eestlaseks olemisele. Enam ei ole vaja, et vanemad on eestlased. Või üks vanem on eestlane. Isegi vanavanemate hulgas ei pea olema eestlast. Piisab Eestis elamisest, siinsete kultuurinormide järgmisest ja juba oledki eestlane. Vähemalt selline on olnud Ansipi ja Rõivase valitsuste ajal alguse saanud tõlgendus. Samasse teemasse läheb Reformierakonna kandidaadina KOV 2017 valimistel olnud Taavi Kotka unistus 10 miljonist e-residendist, keda kõiki saaks ka justkui eestlasteks nimetada. Kui Reformierakond rääkis 1,5 miljonit Eestis elavat inimest(2003. Valimiskampaania lugadusena 15 aastaga) ja IRL-i esimees Margus Tsahkna 2 miljonist Eestis elavast inimesest, siis see oleks võimalik olnud just eestluse andmisega sisserändajatele. Sõltumata siia tulnud inimeste päritolust, oleks neist saanud siin rahvusriigi elanik. Samamoodi käitus Moskva valitsemise ajal ENSV juhtkond, kus ei olnud rahvusi, vaid kõik olid võrdsed kodanikud. Mõned kodanikud olid võrdsemad, saades eelisjärjekorras elamispinna ja muid soodustusi, sest olid siia saabunud tööle.

Hümni ärajäämist ei saa pidada riigile olulise rituaali rikkumiseks. Pigem võib selle asemel esitatud laulu „Eestlane olen ja eestlaseks jään” pidada uueks rahvustunde sädemeks. Selle lauluga vabanesime Moskva võimu alt, selle lauluga algab vabanemine Brüsseli võimu alt. Ma loodan, et Ivo Linnal on elupäevi kuni selle ajani, mil taastub Eesti iseseisvus: võõrsõdurite puudumine (september 1994 kuni märts 2014), euro asemel käibib Eesti Panga noteeritud raha, Brüsseli direktiivide asemel mõtleb Toompeal parlament ise seadusandlike normide peale.

Eesti vajab hoopis uut hümni, mis eristuks soomlastest ja milles ei oleks jumalat tähtsustatud: “su üle Jumal valvaku” aga 70 % ei usu jumalat! Neile pole 800 aastat judeo-kristlikku piibli okupatsiooni pähe hakanud. Samuti on enneaegne rääkida 100. juubelist kui see saabub alles 23. veebruaril(Pärnu) või 24. Tallinnas ettelugemise päeval. Samavõrd ebaloomulik kui 49. aastaseks saanu hakkab (eel)tähistama oma 50. juubelit. See oli ilmselt reformi aegne ettekääne, mis lükati käima “vahendajatele” valimisteks rahapuhvri loomiseks. Sama oli 10 aastat tagasi, kus eestlased kulutasid terve aasta üritustele, soomlastel piirdus nädalaga. Helmed võiksid presidenti pitsitada hoopis Brüsselilt saadavate klaashelmeste pärast, ptüi, kontrollikoja palga pärast.
https://www.postimees.ee/4361235/martin-helme-humni-ara-jatnud-otsustajalt-tuleb-kusida-kas-ta-ei-tahaks-uut-tood-leida?_ga=2.201074791.816734705.1514837643-2035963998.1514837643

1. jaanuaril 2018 kõlas Vabaduse väljakul hümn eestlusele, mitte riigi ametlik hümn isamaast, mida on ühe erakonna poolt väärtarvitatud varastamise, erastamise ja korruptsiooni toimepanemiseks. Inimene võib traditsioone unustada või uutega harjuda aga ta ei saa muuta oma päritolu. Need, kes loodi eestlasteks, võivad sellest ka laulda ning mitte hoolida neist, kes Brüsseli agentide tõlgendusel soovivad ka ennast eestlaseks kuulutada.

Virgo Kruve

Siia kirjutan oma mõtteid ja tähelepanekuid Eesti elust. Mõnikord lisan ka teemakohaseid pilte, mis on minu tehtud kui pole nimetatud teist autorit/allikat.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga