Rahandusministeerium muudab tõde maksukoormuse kohta

2009. aastal tõusis Eestis maksukoormus 2008. aastaga võrreldes 3,8 protsenti ja ulatus 35,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellega jõudsime üle Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest näitajast, mis on 35,8% ja oleme sisenemas eurotsooni riikide keskmisele 36,5 protsendi tasemele. Eesti maksukoormus oli 13. kohal ja ületas märgatavalt Leedu( 29,3%) ja Euroopa väikseima maksukoormusega Läti näitajat(26,6%).

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi maksukoormus SKP-st oli järgnev: Taani 48,1%, Rootsi 46,9%, Belgia 43,5%, Itaalia 43,1%, Soome 43,1%, Austria 42,7%, Prantsusmaa 41,6%, Saksamaa 39,7%, Ungari 39,5%, Holland 38,2%, Sloveenia 37,6%, Luksemburg 37,1%, Eesti 35,9%, Küpros 35,1%, Suurbritannia 34,9%, Tšehhi 34,5%, Malta 34,2%, Poola 31,8%, Portugal 31%, Hispaania 30,4%, Kreeka 30,3%, Leedu 29,3%, Bulgaaria 28,9%, Slovakkia 28,8%, Iirimaa 28,2%, Rumeenia 27% ja Läti 26,6%.

Maksukoormuse mõttes on Eesti kindlasti lähemal põhjamaadele kui oma Balti naabritele.

Maksukoormuse tõus tuli käibemaksu ja aktsiiside tõstmisest. Selle asemel kirjutab Rahandusministeerium pressiteates, justkui mõjutaksid maksumäärad laekuvate maksude hulka. Tegelikult tuleb ikka vaadata kui üldine on maksuobjekt ehk palju on selle maksjaid.

Samas võib suurem maksutulude osakaal SKPst viidata ka riikide võimele makse efektiivselt koguda. Kõrgete maksumäärade tingimustes võib maksukoormus kujuneda keskmisest madalamaks näiteks seetõttu, et maksudistsipliin ettevõtete ja kodanike seas on nõrk. Arvestamata ühekordseid mõjusid on seega võimalik madalamate maksumääradega saavutada potentsiaalselt sama kõrge tulude osakaal SKPst, kui mõnes kõrgemate maksumäärade ja madalama maksudistsipliiniga riigis.

http://www.fin.ee/index.php?id=107683

Siit järeldub, et Eesti kõrge koht Euroopa keskmise maksukoormusega riikide seas tulenes meie Maksuameti heast tööst. Üllatav küll, kas Küpros, Suurbritannia, Tšehhi, Malta, Poola, Portugal, Hispaania, Kreeka, Leedu, Bulgaaria, Slovakkia (euroriik), Iirimaa, Rumeenia ja Läti on meist nõrgemad maksude kogujad?

Pigem on ikka põhjus selles, et meist suurema maksukoormusega riikides on otsesed maksud (ennekõike tulumaks) märksa suurema osakaaluga ja meie oleme tüüpilise uue liikmesriigina teinud panuse tarbimismaksudele.

Samuti on pressiteates lõik:

Võrreldes 2000. aastaga on /…/, suurim kasv on olnud Maltal (28,2 protsendilt 34,2 protsendile) ning Küprosel (30 protsendilt 35,1 protsendile). Eestis suurenes maksukoormus sama aja jooksul 4,9 protsendipunkti võrra (31 protsendilt 35,9 protsendile).

Sellest võib jääda ekslik mulje, et Eesti maksukoormus ei olnudki 3. kohal Euroopas ja lihtsalt mainitakse 4,9 protsendilist kasvu. Tegelikult kasvas aastatel 2000. -2009. Eesti maksukoormus Euroopa Liidus kolmandale kohale ja ainuüksi 2009. aastal saavutasime sellest 3,8 protsenti.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.