Blogi kirjutamise väärtus

Lihtsam on uusi mõtteid kirjutada kui kontrollida, kas keegi teine on varem millegi sarnasele tulnud. Digitaalses ühiskonnas on unikaalset sisu järjest vähem ja toimub info kopeerimine ning ümbesõnastamine. Paberlehtede ajal olid tekstid unikaalsed, sest kellegi teise teksti ümbertükkimine sai toimuda ainult 1 päevase hilinemisega. Nüüd saab ilmunud tekstist teha koopia juba minutite jooksul.

Inimese roll ei ole infoühiskonna arenemisega väärtuslikumaks muutunud. Kui sajandivahetuse paiku arvati arvutite vahelisest võrgust tõusvat kvalitatiivset tulu ehk inimesed saavad targemaks ja faktid aitavad otsuseid teha, siis praegu võib sotsiaalmeedia ajastul tunnistada hoopis vastupidist. Valeinfol on igas mõttes eelis. Kui see on piisavalt atraktiivne ja auditooriumil on eelnevalt sarnane häälestatus, siis saab tühjast kohast välja võluda „uudise.” Selle näiteks on CNN-is teade Donald Trumpi ja Vladimir Putini teistkordsest „salajasest” kohtumisest G20 tippkohtumise ajal. See toimus õhtusöögil, poliitikute abikaasad osalesid ka üritusel. Avalikult teadaolnud üritusest saab teha sensatsiooni, et kohtusid ka teist korda, sest sellest ei olnud pressikonverentsi tehtud. Kas oleme jõudnud selleni, et ilma pressikonverentsil oma tegevusest aruannet esitamata saadki süüdistuse info varjamises? Isegi presidendil võiks olla tööaeg, mida ta ei peaks kajastama ajakirjanikele. Muidu ta ei saakski ju töötada pooleliolevate otsustega või teha ametialast tööd. Isegi presidendil on puhkeaeg ja tööväline aeg eraelule.

Mis on inimese blogi väärtus?

Iga inimese elu on kordumatu, sest temaga juhtuvaid sündmusi ei saa teist korda korrata või lavastada. Siis on asjaolud juba teised. Samamoodi on blogi kirjutamisega, et kirjutaja meeleseisund ja sõnade valik selle väljendamiseks on aja jooksul erinev. See teeb iga blogi teksti maailmas kordumatuks, sest ükski teine autor ei kasutaks sellist sõnade valikut oma mõtte edasiandmiseks. Sõnadel on väärtus läbi nendest arusaamise ja unikaalsuse. Samal asjal võib olla mitu erinevat sõna, mis väljendavad erinevaid taustu. Samuti on võimalik igaühel välja mõelda uus sõna ja sellega märgistada midagi vana.

Blogi on võimalus olla unikaalne. Saab välja mõelda ka täiesti uued sõnad või lausa keele. Lihtsaim pähetulnud näide on selline, et hakkad tähti tagurpidi sõnadeks kirjutama. See tähendab ka tagurpidi lugemist. Selline tähtede kombinatsioon oleks vihje peale inimesele loetav aga arvutid ei saaks neist sõnadest tõenäoliselt kaua aega sotti, et mida need tähendavad. Ma võin ka eksida ja alahinnata arvutisüsteemide taga olevat tarkvara, mis tegeleb inimeste tekstide analüüsi, märksõnadega varustamise ja otsingu teinud inimestele taasesitamisega.

Eelneva arutluse jaoks sain tõuke ühest interneti teenusest, kus interneti aadressi kirjeldamiseks kasutati võõrkeeles sõnu „add property” ehk lihtsas tõlkes „lisa omand.” Kas interneti aadressist saab inimese omand kui ta ei kontrolli blogi avaldamise tarkvara(nõustub ainult kasutamise tingimustega), ta ei kontrolli andmeid hoidvat serverit(seda teeb teenusepakkuja) ja lõpuks on ta kõigest 1 blogi teiste samasuguste seas. Toon selle võrdluseks näite, et Virgo Kruve kujundab enda soovi järgi rahatähe, millele kirjutab numbri 100 ja lisab juurde euro ning prindib selle välja paberile või loob krüptoraha a la bitcoin sarnaselt räsi. Tavaelus oleks see üsna väärtusetu ehk sellise raha aktsepteerijaid oleks praktikas võimatu leida. Inimesed teavad, kuidas näeb välja 100 eurot või milline on krüptoraha ja sellest arusaamast erinev ei saa olla neile väärtus ehk omand.

Sellest küsimusest interneti omandi üle tuligi eelnev tekst. Ma ei lahendanud küsimust, kas blogi aadress on registreeritav kui omand. Isegi kui tegemist on inimese poolt registreeritud domeeni ja makstud serveritasuga, jääb üles küsimus iga inimese blogi väärtusest üksikult võetuna. Muidugi on mõõdikuid, mille järgi saab väärtust hinnata: inimese positsioon, lugejate arv, info uudsus, jne. Ilmselt on 7-8 aasta pärast arusaamine interneti aadressi väärtusest muutunud ja omandit mõistetakse laiemalt. Võibki olla, et interneti aadressi registreeritus ehk kasutusõigus on midagi sarnast kui olla osakute/aktsiate omanik. Väärtust hinnatakse siis sisu unikaalsuse, inimeste huvi(klikid), mõjukuse(viitamised) ja teiste kriteeriumite järgi.

Virgo Kruve

Siia kirjutan oma mõtteid ja tähelepanekuid Eesti elust. Mõnikord lisan ka teemakohaseid pilte, mis on minu tehtud kui pole nimetatud teist autorit/allikat.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga