poliitika

Veel üks ajalehe üleskutse Vabadussõja ristisamba teemal

Tahaks hüüda EPL-i ajakirjanikele, et “käed eemale IRL-i ristisambast”, kuid mõneti on neil ka õigus.

Aitab targutamisest ja virisemisest – laskem disainerikäel pakkuda lahendusi agoonias korisevale võidusambale!

Taaskasutus on üks olulisemaid märksõnu praeguses disainipildis. Taaskasutaks siis ka untsu läinud monumente, et luua midagi uut, säravamat ja kõnekat.

http://www.epl.ee/artikkel/487866

Kirjutasin neile vastuseks:

Mina olin üks sellele maitsetule monumendile annetajatest. Summa polnud küll väga suur (Eesti Vabariik maksab lapsetoetuseks seda lausa 3,5 kuud) aga selle leidmiseks tuli isegi omal ajal muude kulude kõrvalt kärpeid teha.

Ma mäletan heldimusega 20. augusti õhtut kui avati Vabaduse väljak ja mingid hispaania turistid tahtsid väga saada fotot sellest klaasist sambast. Ma siis tegingi neist nende fotokaga pildi ja võin öelda, et nad olid sellest tuledest särarava risti ees pildile jäämisest ikka päris põnevil.
Seega ei tule IRL-i inimeste poolt 110 miljoniga rajatud monumenti (autor IRL-i Rainer Sternfeld, ehitust juhtis IRL-i Aivar Reivik, monumendi eest tasus maksumaksja rahaga IRL-i Jaak Aaviksoo) mitte hakata uue sisuga täitma, vaid sellele tuleb peale kleepida erakondlik märgistus. Näiteks kaheksakandi ja tähtede IRL muster. See võiks siis ühe meetri kõrguse jagu olla vasakult paremale, teise meetri jagu näiteks 45 kraadi kaldu, kolmas meeter vertikaalis. Selle järel võiks tulla kõik Isamaa, Isamaaliidu, Res Publica ja nüüd IRL-i Riigikogu liikmete portreed. Võiksid olla nii poole meetrise diameetriga, et ka Jaani kirikust vandumast tulijatele jääksid äratuntavaks ja tekitaksid heldimuse tunde.
Samba ülemised 2 meetrit võiks sisaldada IRL-i kuldmärgi saajate portreesid (neid oli 31. jaanuaril 10 inimest). Ristil tuleks Toompea poole jääv Eesti kaart aga asendada Mardi portreega (Vabaduse väljaku poole jääks Eesti leegioni embleem).

Teine lahendus võiks olla aga praeguste klaasi paneelide katmine mingite läikivate asjadega, et isegi nõrga valgustuse korral jääksid efektselt vastu sätendama. Pakun välja Eesti Vabariigi 90 aastapäeva puhuks vermitud 1 kroonised mündid (need kahe lehe märgiga).
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/mynt/circulation.html#1kr2008
Neis on tervelt 4,5 grammi vaske ja piisava hulga korral võib seda käsitleda ka metalli reservina. Lisaks annab nende müntide kleepimine põhjuse rääkida vähemalt 5 töökoha loomisest (4 paigaldajat igal küljel ja projektijuht) ja ERR-i reporter Olav Kenk saaks jälle teha sellest reportaaži kui edusammudest tööpuuduse vähendamisel (ta tegi Vikerraadiole reportaaži 5 töötu palkamisest puidust akende restaureerijaks, mille kulud tulid Euroopa Liidu fondist). Pealegi oleks pärast sellist raha paigaldamist vajadus ka turvameeste ja valve järele.

Kolmas lahendus oleks samba peale kirjutada Eestile olulisi seadusi. Kunagi Babüloonias oli selline Hammurapi seaduste sammas. Meil on see siis betoonist ja klaasist ning sisaldab näiteks põhiseadust eesti, vene, inglise ja soome keeles (või mõnes teises).

Tõsisemalt rääkides, siis tuleks see sammas maha lõhkuda ja tükid müüa turistidele suveniirideks (nagu Berliini müür). Põhjus selle erimeelsusi tekitav vorm ja väga halb karma. Ülejäägid aga matta võimalikult kaugele inimasustusest. Äkki isegi mõnda Kohtla kaevanduse käiku. Või mõnda teise, mis pole enam kasutuses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga