Valimiste järgsest ehmatusest ja kolli-onu Tarandist

Pühapäeva õhtu oli tänu firmadele Helmes ja Webgate rikutud, sest Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste avaldamine viibis kella 1:45ni järgmisel päeval. Milline tarkvara keeras peapeale poliitikute peod?! Ei, see oli 2 milline, või täpsemalt 1 982 250 kroonine.

Nii osutuski kõige kiiremaks info edastamise viisiks hoopis helistamine Heiki Sibulale, kes Vabariigi Valimiskomisjoni nimel siis andis suulisi ütlusi tulemuste kohta. Kas keegi veel arvab, et Eesti on e-riik? Isegi varusüsteemi ei olnud meediale kasutamiseks loodud. Siiski tuleb tunnistada, et televisiooni otse-eetris olnud Aarne Rannamäe ja Indrek Treufeldt said oma tööga isegi teadmatuses kobades väga hästi hakkama ehk siis asjaolu, et ükski asi internetis infot ei andnud, õnnestus varjata ülekannetega erakondade valimispidudelt. Muidugi roheliste peost hiljem ülekandeid ei tehtud aga no kuulge. Nad olidki oma peoga metsas, sõna otseses mõttes! Samuti oli mõnus näha Ivari Padari nägu, kes teeskles otseetris teada saamist, et SDE ikkagi sai selle ühe koha, sest 23:32 ajal andis Heiki Sibul täpsustava ülevaate tulemustest kui loetud oli 90 protsenti häältest ja nüüd oli Keskerakonna kolmas koht läinudki sotsidele.

Samas käis 6,5 protsenti inimestest hääletuskasti juures käimise asemel ka oma idee-vaba kaarti arvuti lisaseadme pilusse toppimas, et saada naudingut sellele järgnevast klahvide vajutamisest ja hiire pihus hoidmisest. Nauding missugune! Kuigi öeldakse, et õndsad on need, kes ei tea (kuhu nende hääl lõpuks läheb). Nii oligi, et inimesed viskasid oma valiku arvuti armu alla ja lootsid, et lõpuks loeb süsteem selle ka õige kandidaadi alla.

Täna on juba teisipäeva hommik ja viimaks ilmus Vabariigi Valimiskomisjoni lehele http://www.vvk.ee/ep09/index.php?id=11204 kandidaatidele antud häälte jaoskondade kaupa jagunemine. Veel esmaspäeva õhtuse AK eetrisse mineku ajal kell 21.00 ei olnud seal lehel üleüldse seda rubriiki ega mingisugust jagunemist. Samuti kuvati valimistulemuse esilehel oleva tabeli kõrval ripp-menüüst maakonna valimisel ainult 2×2 cm suurune roheline kast kirjaga “hääli” ja ei midagi enamat. Mul võttis eilse õhtuni aega, et tulla loogika peale valida esmalt üleriigilise tulemuse alt valik “Kuva kogu tabel” ja alles selle järel oli võimalik eraldi brauseri aknas näha kogu Eesti jaotumist maakondadeks ja suuremateks linnadeks. Milleks siis panna selline eksitav valikute menüü välja kui see isegi ei toimi? Täna see muidugi töötab juba aga ikkagi 36 tundi hiljem!

Ja selle kõige juures oli üle lahe soomlastel juba valimiste päeva õhtul kell 22 üsna täpselt teada, millised erakonnad oli mandaate kaotanud ja kes neid juurde saamas. Seal ei tehtud ka e-hääletamist, sest nad ei harrasta eksperimenteerimist ega mängi demokraatia põhiolemusega. Kui valimiskomisjon laseb valimiste õhtul läbi vea ning annab kellelegi ekslikult valituks osutumisest koha, siis hiljem on raske seda tunnistada, sest sellega seatakse kahtluse alla ka kõik eelnevad ja võimalikud tulevased häälte lugemised.

Ma arvan, et Heiki Sibul ja Mihkel Pilving peaksid võtma suurema vastutuse Euroopa Parlamendi valimiste õhtul segaduse tekitamise eest, millega kaasnes inimestes asjatu pettumuse tekitamine või siis lootuse andmine ja järgmistel valimistel sügisel mitte eksperimenteerima infotehnoloogiliste lahendustega. Ma arvan, et ühtlasi ei teeks paha ka neil elus uus suund võtta, sest pühapäevane ebaõnnestumine oli ikkagi täielik. ainus asi mis neid päästab on asjaolu, et e-häälte musta kasti panemise ja sealt tulemuste teatamise kohta ei saa üldsus vasturääkivusi avastada. Piltlikult on meil vaid nende ausõna, et hääli seal mõne “programmis ilmnenud takistuse järel” ümber ei paigutata, et näiteks ebasobiv poliitiline jõud ei jääks ikkagi mandaadist ilma ja saaks selle, kasvõi üle noatera ja õhtul kella 23:32 ajal.

Huvitav muutus oli nüüd ka paberil sedelete kehtetuks tunnistamisega. Kui ennem kehtis regulatsioon, et kui sedelile oli kirjutatud kandidaadi numbri asemel näiteks tema nimi või midagi muud tema tahet üheselt avaldavat, siis oli see kehtiv sedel. Seekord aga kehtestati sellele piiranguid. Näiteks kui oli kirjutatud nimekirja nimi (erakonna nimi) või selle tuntud lühend (3, 4 tähelised) siis oli see kehtiv. Samuti üksikkandidaadi nime korral. Aga kui kirjutati inimese nimi mõnest erakonna nimekirjast, siis SEE sedel loeti kehtetuks. Kas teie saate aru loogikast, miks ühel korral on üksikkandidaadi nimi kehtiv ja teisel juhul nimekirjas olija oma mitte? Ma olen üsna 99 % kindel, et kõik perekonna nimed oli kordumatud ehk ei olnud sama nimelisi erinevates nimekirjades.

Seda erinevust saate kuulda Vikerraadio uudistest 7. juunil kell 10.00 lingilt:

www.valimised2011.ee/09-06-07_095959_sibul_valimite_lugemine.mp3

Mis puutub aga kolli-onu Indrek Tarandit

Tumedate prillide taha oma hinge peitev ja morni ilmega Indrek Tarand 20. september 2008 Tallinnas Harju mäe kõlakojas Vabadussõja ausamba nurgakivi paneku üritusel. Foto Virgo Kruve

Tumedate prillide taha oma hinge peitev ja morni ilmega Indrek Tarand 20. september 2008 Tallinnas Harju mäe kõlakojas Vabadussõja ausamba nurgakivi paneku üritusel. Foto Virgo Kruve

ja tema meeletult suurt häältesaaki, siis edaspidi hirmutavad vanad parteilased nooremaid temaga läbi sõnade, et “kui te omavahel kokku ei lepi kogu rahvale mütsi pähe tõmbamise reetlites, siis tuleb morni ilmega ja paljastamist kartvate silmadega koti-onu Indrek ja viib suure kotitäie hääli teie kõigi sahvrist minema” ja vaadake siis ise kuidas nende väheste häältega järgmiste valimisteni elate.

Ühtlasi õnnitlen sõrmuste vennaskonda ehk EÜS-i, kes isegi vaatamata oma lipu tähtpäeval vankriga teekraavis käimisest, said ühe venna Brüsselisse lähetatud. Ilmselt tuleb Tarand samamoodi kui Toomas Hendrik Ilves sealt tagasi, 2 aasta pärast ja valmistub Eesti Presidendi kohale kandideerima. Sellega tõmmatakse haneks seekord juba 102 tuhat lihtsameelset, kes tema poolt hääletasid ja mitte 73 tuhat nagu 2004. aastal, kelle poolt antud hääled hoidsid Toomas Hendrik Ilvest temale usaldatud töökohal vaid napilt 2 aastat.

Poliitika on kalgi südame ja suure sõrmusega inimeste ala ning mida rohkem hääli nad saavad, seda vähem huvituvad nad üksiku hääle arvamusest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga