Vikerraadio teemaline artikkel
Tavaliselt ei ole ma blogis oma ilmunud artiklitele eriti sageli viidanud aga nüüd peaks seda küll tegema. Nimelt sai tehtud kokkuvõtteid jaanuaris Vikerraadio eetrisse pääsenud inimeste erakondliku tausta järgi ja nagu oligi arvata, siis parempoolsed (IRL ja REF) said sellest 61 protsenti. Kui võtta juurde veel ministrite monoloogid Reporteritunni saates (arvestamata nende õhtusi kordusi!) siis oleks osakaal tõusnud lausa 74 protsenti.
Katkendeid sellest:
Suurima kuulatavusega ja maksumaksja rahastatud Vikerraadio andis jaanuaris poliittaustaga inimeste eetriajast 61,2% valitsusliidu esindajatele. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) sai 36,7% (2 tundi 56,23 minutit) ja Reformierakond (REF) 24,5% (1 tund 57,58 minutit). Opositsioonile jagus kolmandik: Keskerakond (KESK) 18,7% (1 tund 30,02 minutit), sotsiaaldemokraadid (SDE) 11,1% (53,22 minutit). Kui arvestada juurde ministrite monoloogidega „Reporteritunnid”, siis sai IRL 37,5% ja REF 36,5% kogu ajast ehk valitsuse sõnumitele läks 74%.
Valitsust esindasid ja praegust olukorda riigis õigustasid ministrid Hanno Pevkur terve tunniga, Andrus Ansip 54 minutiga, Juhan Parts 50 minutiga, Helir-Valdor Seeder 43 minutiga, Jürgen Ligi 42 minutiga, Tõnis Lukas 24 minutiga, Urmas Paet 23 minutiga.
ERR teatas oma 18. veebruari uudisega, et jaanuaris mainiti trüki- ja veebiajakirjanduses kõige enam Keskerakonda (27%). IRL sai kajastusi 24% ja Reformierakond 23%. Seejuures ei kajastunud monitooringufirmalt Meedius tellitud uuringus ERR-i enda raadio- ja telesaated. Tean pärast „Terevisiooni” vaatamist ja Vikerraadio kuulamist, et ERR-il on väga raske leida uuringut oma kallutatuse peitmiseks; sellepärast nad tellivadki neid teiste kohta.
Lõpuks ettepanek: Eestis tuleb avalik-õiguslik ringhääling viia üle loamaksule ja lahutada riigieelarvest, sest praegune rahastus võimendab parempoolsete parteide sõnumeid valijatele ja jätab opositsiooni varju või tegelema ebaoluliste teemadega.
Artiklile ja seal toodud intervjueeritud isikute loetelule peaks juurde lisama, et märkimata jäid tasakaalustatuse poole püüelnud Toomas Šalda ja Lauri Hussar, kes oma uudistes võtsid arvamusi poliitilistelt vastastelt. Muidugi võis selliseid hea ajakirjanduse näiteid olla rohkem aga need kaks jäid paremini meelde.