Inglise keele oskus tasub Euroopa Liidu ametkonnaga suhtlemisel ennast ära

Eesti keel on üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest aga ometigi pole suuremas osas Euroopa Liidu ametites sellega mitte kui midagi peale hakata. Näiteks minu enda juhtum kui sain ühelt Eesti ametimehelt/juristilt veebruaris 2009. järgmise vastuse:

aadressimuutuse sisseviimine maksab koos käibemaksuga 1563.50 EEK.

Uurisin täna selle Euroopa Liidu ametkonna lehekülge ja leidsin, et mul on ka endal võimalik nimetatud aadressi muudatus läbi viia. Registreerisin siis kasutajaks, vastasin seejuures igasugustele erinevatele valikutele (kõik loomulikult inglise keeles) ja sain ilusti sisse ka inglise keelsesse kasutaja keskkonda ning oma andmed ära muudetud. Võiks ju öelda, et see ongi e-Euroopa Liit aga mul on selle juures ka mõned tähelepanekud.

  1. Minu poolt interneti kasutamisega jäi Eestis tekkimata käive 1563,50 krooni, millest käibemaksu osa oleks olnud umbes 238 krooni (arvestatud 18 % KM-iga nagu see kehtis möödunud veebruaris). Vaene Andrus Ansipi valitsus, jälle jäi käibemaks laekumata.
  2. Minu poolt internetis ennast ise teenindades jäi selle töö ja järelikult ka vastava tasuta üks töötaja Eestis. Ma arvan, et selle elavad nad ehk üle aga ma leidsin sinna ELiidu ametkonna lehele jõudes veel võimaluse edaspidi otse suhelda ning igasugused vahendajad välja jätta. See aga tähendaks, et edaspidi ei peaks ma maksma umbes kümneid tuhandeid Eestis kontorit rentivale vabakutselisele ametnikule ja saan selle võrra “odavamalt” ajada asju bürokraatiaga.
  3. Kokkuvõttes hoidsin ma kokku umbes 100 eurot, suhtlesin interneti vahendusel ise Euroopa Liidu ametkonnaga. Kas see on ikka jätkusuutlik arengu mudel kui pealtnäha interneti tulekuga vähenevad vahendajate küsitavad teenused, meedia reklaamid kolivad interneti pindadele aga maksavad kordades vähem ja kokkuvõttes jääb raha liigutamine väiksemaks?

Ma olen muidugi rahul enda kui tarbija jaoks ELiiduga odavnenud suhtlemise eest aga tahan siiski rõhutada, et asjade toimimiseks internetis on ka nende väljatöötamise ja käigus hoidmise kulud ning need tuleks ka mõistlikul viisil tagasi teenida. Lisaks muidugi asjaolu, et alati on meeldivam suhelda inimesega kui lihtsalt masinaga. Näiteks SEB pank teatas ka mulle, et kaardi omanikuna saan oma arvele sularaha sisse maksta ilma tasuta ainult vastavas automaadis aga kui tahan seda teha kassiirile kupüüridena andes, siis pean arvestama minimaalselt 25 kroonise teenustasuga. Ma arvan, et inimesega suhtlemise eest 25 krooni küsida on liiast ja masina juurde ma ka ei lähe ning valin hoopis mõne teise panga. Näiteks mõne paindlikuma, olgu selleks kasvõi Nordea.

Üks näide veel interneti poolt ettevõtluse saadavate tulude vähendamisest on Skype, mis viis telefoniga suhtlemise interneti tasandile ja tegi seega tasuta teenuseks. Varem pidid isegi sama linna piires helistamiseks maksma sümboolset tasu, nüüd saad teha isegi kaugekõnesid teise riiki vaid oma inerneti kuutasu sisse jäävate kulude eest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga