Papist ja plaadist uusasumid upuvad endistel põldudel, reformikas Veigo Gutmann lahendust ei näe

Eilne ETV andis teada Rae vallas uppuvast hiljuti ehitatud Peetri külast. Selle arendaja on praeguseks pankrotistunud, garantiid pole kellegi käest küsida ja uputavad tänavad on elanike endi mure. Mõelda vaid, et maksid miljoni või kaks ja saad nüüd küla tänaval parvega sõita. Koju pääsed aga siis kui paned autos põlveni ulatuvad kummikud jalga.

etv rae vald papist majad uputavad. foto ETV 2. aprill 2010

etv rae vald papist majad uputavad. foto ETV 2. aprill 2010

Asja kohta andis selgituse reformierakonna poliitik Veigo Gutmann, kelle nime kirjutas Eesti Reformierakonna Ringhääling valesti (lõpus 1 n) ja jättis loomulikult mainimata tema erakondliku kuuluvuse.

Üleujutuse all kannatava Peetri küla elanikud võiksid omalt poolt sadevee süsteemi ühendamist rahastada, arvab Rae vallavanem Veigo Gutman.
“Kui piirkonna elanikud tahavad kiiremini eelvoolu ühendamist saada, siis oleks normaalne, et nad selles (rahastamisel – toim.) osalevad,” ütles Gutman “Aktuaalsele kaamerale”.

http://uudised.err.ee/index.php?06199306

Reformierakond armastab Rae valdaÜsna tore, et Reformierakond soovitab hädalisel päästerõngas leida. Kui oleks tegemist veel Keskerakonda kuulunud endise vallavanema Raivo Uukkivi´ga, siis ilmselt süüdistaks ERR ehk Eesti Reformierakonna Ringhääling teda populistlikus käitumises inimeste kinnistute kuivendamises.

Mulle tegelikult meeldib, et ühe korra endale laenu silmuse kaela pannud inimesed saavad nüüd teada, et endisele kolhoosi põllule majade ehitamisel oleks võinud arvestada ka seda, et madalamasse kohta voolab vesi kokku.

[polldaddy poll=2999638]

2 Comments

  1. Ka sina, Brutus….
    “hiljuti ehitatud Peetri külast” – küla on ikka väheke vanem, tsiteerime

    “Värskeima info kohaselt mainitakse Peetri küla esmakordselt ühes 1631. aastal toimunud kinnisvaratehingu kajastuses. Nimelt on Rahvusarhiivis säilinud dokument, mille kohaselt raehärra Peter von Spreckelsen müüb 16. jaanuaril 1631.a temale kuuluva Mõigu mõisa Jumalalaekale (kiriku kinnisvaraüksus vms) ja Jaani Seegile.

    Meile väga rõõmustav on see, et tehingukirjelduse juures on kirjeldatud ka kinnistu varasemat ajalugu, millest selgub, et:

    – Raehärra Peter von Spreckelsen on Pajupea küla ja Mõigu mõisa omandanud vastavalt aastatel 1621 ja 1629 Neffe Bernhard Gröningenilt, kes omakorda oli need pärinud Berendt Schrantz von Gröningenilt.

    – Berendt Schrantz von Gröningen sai Pajupea ja Mõigu külade omanikuks läänistamise teel 1586.a. (sh pärisomanikuks 1594). Vana Jaani talukohast tegi von Gröningen Mõigu mõisa (st too õnnetu Jaan tõsteti ilmselt oma talust välja ja mõisahäärber ehitati asemele).

    – Enne von Gröningeni olid nii Mõigu kui Peetri, Pajupea ja Järveküla külad kuulunud Toomkirikule (kes pantis Mõigu 1585 Tallinna raele), enne seda Jaani seegile (või siis kuulusid nad samaaegselt neile mainitud eri omanikele – see üheselt ei selgu). Peetriküla kajastatakse selles dokumendis nime all Petriküll.”

    http://www.peetri.ee/kula/ajalugu/

    “selle arendaja on pankrotis” – pankrotis on Suurekivi arendust vedanud arendaja. Ja kindlasti on pankrotis veel mõned piirkondlikud arendajad, kelle maatükkidele veel ühtegi maja pole püstitatd, küll aga on raha paigutatud elektri- ja veevõrgu ning teede väljaehitamisse.

    “Papist ja plaadist uusasumid” – kui nimetad tapeeti papiks ja plaatide all pead silmas keraamilisi kahhel plaate sanitaarsõlmes, sis on Sul õigus. Kandevkonstruktsioonides on siiski kõnealuses piirkonnas kasutatud 80% ulatuses Fibo või Aerocit. Palkmaju pole üldse ning tehasemoodulitest koostatud hooneid võib olla umbes 5-10%

  2. Väga tarvilised tähelepanekud. Ilmselt sattusin üldistama Peetri küla nime kõigile hiljuti rajatud asumitele ja neis tekkivatele probleemidele.
    Arendaja pankrotistumist kuulsin ETV uudislõigust.
    Mis puudutab plaatidest maja, siis pidasin silmas ikkagi tellistest või laudisest seina puudumist ja karkassile kinnitatud “plaate” ja soojustust. See muidugi ei tee maja vähem maja nime vääriliseks, sest põhust ehitatud majas rajatakse ka seinad karkassi vahel põhupalle ladudes ja neid kutsutakse põhumaja nimega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga