inimesedmajandus

Kas mäletate kui bensiin 95-E maksis 3 krooni ja 30 senti?

Ma käisin möödunud nädala lõpus Rakvere äärelinnas ringi ja leidsin ühe vana tankla. Seal oli välja jäänud silt: bensiin 95-E maksab 3 krooni ja 30 senti. Praegu on Neste hind 17 krooni ja 50 senti. Vahepeal kulunud umbes 15 aastaga on toimunud hinnatõus vähemalt 5 korda. Tõsi, osa sellest langeb tõusnud aktsiisidele. Aga eks samavõrra ole tõusnud ka inimeste palgad. Samamoodi kordades kallinenud ka kõik teised kaubad ja teenused. Kuid KOKKUVÕTTES, ei ole töötajate reaalsed sissetulekud paranenud ehk välja läheb sama palju kui tuleb sisse ja säästmiseks ei jää midagi. Asju saab vist isegi vähem lubada kui varem, eriti vähendatud palkade olukorras.

See tankla töötas 1995/6. aasta kevadel aga sulgemise täpne aeg on teadmata.

See oli kunagi bensiinijaam. Tegutses veel kindlasti 1995/6. kevadel aga sulgemise aasta ei ole teada. Praegu on seal hinnad endiselt väljas. Foto Virgo Kruve 28. mai 2010
See oli kunagi bensiinijaam. Tegutses veel kindlasti 1995/6. kevadel aga sulgemise aasta ei ole teada. Praegu on seal hinnad endiselt väljas. Foto Virgo Kruve 28. mai 2010

Leidsin ühest foorumist selle tankla kohta sissekande. Mina seal diisli hinna silti enam ei näinud.

13:10 13.11.2008
diidu (registreerimata)
Re: Vanad bensiini hinnad
Rakvere külje all, Tõrmas on tee ääres vana mahajäetud tankla, kus galonkade peal hinnad,- diisel 3,00, bensiin a-76 3,10; 93 3,20 ja 95 3,30.
Mingid 15 aasta tagused hinnad ilmselt.
Krt, silm läheb märjaks kui sealt mööda sõidan 🙂

http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=120582

See Neste tankla tegutseb tänapäeval Rakveres ja müüb bensiini 95-E hinnaga 17 krooni ja 50 senti.

Neste Rakvere bensiinijaama hinnad on 5 korda kallimad. Foto 30. mai 2010 Virgo Kruve
Neste Rakvere bensiinijaama hinnad on 5 korda kallimad. Foto 30. mai 2010 Virgo Kruve

Tahan selle kahe pildiga rõhutada, et Eesti kroon on oma ostujõudu 15 aasta jooksul kaotanud mitmetes kordades kuigi “ametlikult” on seda hoitud fikseeritud kursiga juba alates käibele võtmisest. Tegelikud hinnad ning sissetulekud on samuti kordades tõusnud ja nii võiski Andrus Ansip OECD üritusel hõisata, et “Eesti majandus on võrreldes 1992. aastaga eurodes kümnekordistunud ja näiteks vanaduspension on kasvanud koguni kakskümmend korda.” Kirjutasin 27. mail ja viitasin sellele artiklile http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=380576

Sellises olukorras on olnud kõik inimesed võitjad, kes on elanud palgapäevast kuni palgapäevani. Aga kõik teised, kes on üritanud säästa, on ilmselgelt kaotanud. 15 aasta jooksul on toimunud 450 protsendiline hinnatõus ehk siis keskmiselt 30 protsenti aastas. Bensiini puhul on see ilmselt märgatavam aga ka toiduainete hinnad on kasvanud kordades.

Pankade poolt tasutavad hoiuste intressid olid väga headel aegadel umbes 8-9 % ringis aga nüüd on juba mitmeid aastaid 3-5 % vahemikus. Seega on kõik raha pangas hoidnud kaotanud selle ostujõus.

Mis oleks selle näite ja loo moraal. Täpselt samasugust asja tehakse ka kogumispensioniga. Raha kogutakse seisma tänapäeva väärtustes, sellelt võetakse teenustasusid, tulu teenitakse ühekohaline protsent, vahepeal on saldo üldsegi väiksem kui oled teinud sissemakseid (nt paari aasta tagune enam kui -30 % olukord fondides)  ja kätte saad selle aastakümnete pärast tulevikus. Veab kui siis saad näiteks karbi salatit, mida praegu saaksid osta sadu.

Inflatsioon on majanduses sisse kodeeritud. See ongi justkui toolide mäng, kus raha liiga kaua enda käes hoidja avastab, et tema on see toolist ilma jääja rollis ning peab kaotajana lahkuma.

Ma arvan, et € ei ole siin ka väga suur abivahend, mis paneks seisma hinnatõusud ja pakuks raha väärtuse ajalist garantiid. Sellest võivad ilmselt rääkida teiste riikide inimesed, et kuidas on neil hinnad alates 2002. selle raha sularahas käibele tulekust liikunud. Muidugi harjumatu saab olema, et 1 ja 2 € on mündid ja omavad üsnagi suurt ostujõudu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga