Toomas Hendrik Ilves seadust muutes ametis ei püsi
Riigikogus läiks käiku uus seaduseelnõu, mis peaks konservatiividele ehk valgeteks parteideks looma eeliseid presidendi valimisel valijameeste kogus. Kuigi eelnevalt peab riigikogu vähemalt 3 katsega proovima presidenti valida, tunduvad Reformierakonna ja IRL-i strateegid olevat arvamusel, et ka 2011. märtsis valitav parlament ei saa sellega hakkama. Selle pärast siis proovitaksegi saada ülekaalu mängureegleid muutes tulevases võimalikus valijameeste kogus (see on Riigikogu + umbes 266 KOV esindajat).
Lisasin sellele järgmise kommentaari:
See on pseudoteema, et rohkem kui 1 aasta varem hakatakse presidendi valimistest rääkima. Ma ise arvan, et perekond Ilveste viimase aja suurem kajastamine meedias on hoopis seotud sellega, et ilmus raamat tema juures töötava Kristjani kohta, vabandust, agent Toomas S. kohta.
Mida siis on viimasel ajal Ilveste kohta räägitud. Esimene suurem sündmus oli tema senitundmatu tütre kohta käiv lugu, et vist ähvardati internetis aga kuidas see mõjus teisele poole ookeani, on siiani jäänud selgusetuks. Seejärel paisati meediasse poeg Lucas, kes rääkis möödunud neljapäeval umbes 25 minutit ETV-s Treufeldile (üks väheseid mõtlevaid ajakirjanike sealses seltskonnas) oma eluaastatest. Enne seda oli veel Evelinil talgud UNICEF-iga. Sellesse aega jäid kindlasti ka välisvisiidid ning sealt tulnud kajastused aga ma pole neid kõiki jälginud. Tõin lihtsalt mulle meenuvad 3 näidet, kuidas käib ühe raamatus toodud teema tahaplaanile surumine. Seejuures ei ole agendiks olemises midagi halba. Isegi tänapäeval käib meie seas ringi sadu ja tuhandeid inimesi, kes lisatööna nuhivad kaasinimeste järel ja kirjutavad siis Toompuiesteele aruandeid. Selles pole midagi demokraatiat õõnestavat, agendid on iga lääneliku valitsuskultuuri osa. Üsna vähesed neist aga jõuavad võimule nii lähedale ja ilmselt ei saa Kristjani siis taanduma sundida ja nii leitaksegi muid vahendeid.
Kui tulla selle Urmas Reinsaluga seostatud ettepaneku juurde, siis minu mäletamise järgi oli 2006. juulis ja augustis 3 Riigikogu istungit presidendi valimiseks ja kui see ei õnnestunud, siis septembris oli valijameeste kogunemine Estonias. Minu mälu järgi oli neid seal 360 ringis või enamgi. Seega on Tallinna 10 häält sellest umbes 2,7 protsenti. Ma ütleks, et üsna tilluke, vea piiresse jääv suurus. Selle jaoks seaduse tegemine on asendusteema, näiteks 50 000 töökoha kadumise fakti peitmiseks. Nimelt IRL lubas möödunud juunis luua 50 tuhat töökohta aga oleme saanud hoopis tööpuuduse tõusu 10 protsendi pealt ligi 20 peale ning tänase seisuga 85 tuhat ametlikult tööks valmis inimest, kellele ei paista kusagilt rakendust.
Lisaks võiks Urmas Reinsalu hoopis algatada presidendi otsevalimise rahva poolt, nagu ta lubas 2004. suvel Mustamäel 9-korruselise maja kõrgusel plakatil tookordse Res Publica liikmena: 2006. presidendi valib rahvas.
http://valimised2009.wordpress.com/2009/10/03/nakkushoiatus-seagripiga-ken-marti-vaher-haaberstis/
Tal oli seal veel teisigi õhku täis sõnu: 2005 koolid korda, 2007 üleminek eurole. Millegi pärast kleepis ta endale ka sildi: 2003 vanemahüvitis, mis oli algselt Mõõdukate idee.
Järgnev pilt avanes Res Publica kõrgaegadel 2004. eurovalimiste eelsel ajal Tammsaare tee 57 maja küljes. Urmas Reinsalu hiigelplakat eurovalimised 2004. aasta suuruse hullustus. Foto Virgo Kruve 13. juuni 2004
Mina ise arvan, et Ilvesele leitakse koht Euroopa struktuurides ja tema asemel toob sõrmuste vennaskond ehk EÜS sarnaselt 2006. aastaga Brüsselist meile uue presidendi. Ei, see ei ole puskarit pruuliv sots Padar, kes möödunud aasta juunis oli vankriga kraavis, vaid Indrek Tarand, kelle ETV lasi oma eetris isegi kandideerimise avaldust allkirjastama (Terevisioonis). Ma arvan, et vanad mõõdukad Ilves ja Andres Tarand on selles juba kokku leppinud, et kui isa ei saanud presidendiks, siis vähemalt tema poeg saab selle ameti. Indrek on ühes intervjuus öelnud, et tema Brüsselisse minek oli vanema poja kohustus, et pidi isa tööd jätkama. Ta ei pea seal palju tegema, hoiduma vaid sisepoliitikaga seostumisest ja rääkima targemat juttu kui 5B.
13. juunil 2004. sai Toomas Hendrik Ilves üle-eestilises nimekirjas hiiglasliku 76 120 valija hääled Euroopa Parlamendis saadikuna töötamiseks. Vaevalt kaks aastat hiljem tuli ta poole mandaadi pealt tagasi Eestisse presidendiks ja sellega reetis Toomas Hendrik Ilves 22 841 tallinlase, 6903 tartlase, 8375 harjumaalase ja 5754 pärnumaalase ning veel 32 247 inimese usaldust. Valijad usaldasid talle Eesti esindamise Euroopa esinduskogus, mitte aga JOKK-meetodil Ärma talu muutmise maksumaksja kuluobjektiks. Euroopas on tavaks, et presidendi abikaasa ülalpidamine ei ole maksumaksja kohustus, vaid seda teeb president oma palgast. Samamoodi tasub USA president Barack Obama kõik oma naise kulud ega lase seda teha riigieelarvest.
Ma tean, et tema üks sagedasi teemasid on võrdlemine sovjeti aegadega aga ometigi laseb ta ise sellel edasi kesta. Tema abikaasa Evelin on abielus eesti maksumaksja rahakotiga, täpselt nagu Raissa sai oma kasukad tänu Mihhail Gorbatšovile.
http://www.epl.ee/artikkel/577927&kommentaarid=0