Biokütus on Saatan aga biodiisel sobib ökosüsteemi hävitamise pealt raha teenimiseks

Kaks täiesti vastandliku sisuga Äripäeva artiklit panid mind hüüdma, et biokütuste peale lootmine tuleks lõpetada ja need kuulutada saatanaks ehk inimvaenulikuks, sest tõstavad inimeste toidu hinda.

Biokütuse kasvatamine tähendab, et mingi osa põllumaast eraldatakse põllumajandusloomade või inimtoidu vajaduste arvel hoopis sisepõlemismootoriga autode liikuma panemiseks vajaliku kütuse saamiseks. Eestis on vaikselt hääbunud veel 2005. ja 2006. möllanud rapsi kasvatamise vaimustus. Mitte ainult selle pärast, et Werol läks rapsist toiduõli tootmisega pankrotti ja parseldati Rein Kilgile, vaid ka selle lühikese teate pärast:

Paldiski biodiislitehas sai tegutseda napilt üle aasta, kui ettevõte oli sunnitud algatama iseenda pankroti. Sellega võib neli-viis aastat tagasi Eestis maad võtnud biodiislitootmise vaimustuse hääbunuks lugeda.

Äripäev 7. juuli 2010
http://www.aripaev.ee/4735/rubr_artiklid_473503.html

Siinkohal tuleks meenutada, miks biodiisli valmistamine ei olnud efektiivne ehk siis rahaliselt ära tasuv. Selleks, et saada rapsist 10 liitrit biodiislit, tuli põllul kündmise, külvamise ja koristamise ning hilisema transpordi ja töötlemise käigus kulutada ekvivalendina 8 liitri eest diislit. Seega oli kogu selle rabelemise tulemuseks vaid 2 liitrit ehk 20 protsenti rohkem kütust kui sinna sisse pandi. Aga katsuge nüüd selle 20 protsendi lisandväärtuse pealt tagasi teenida tehase ehitamiseks võetud laenud ja ostetud masinad. See ei ole võimalik, sest te ei leia isegi riigi terrorit peale sundides ostjaid, kes oleks teilt seda 2 lisaliitrit biodiislit nõus ostma hinnaga, mis lubaks äriplaanil isegi 0 saldosse jõuda. Seega oli kogu eksperiment biodiisli peale minemisega ette määrat ebaõnnestumisele. See oli üks osa laenude najal puhutud mullist, mis turul osalejate väiksema arvu tõttu ei kasvanud nii suureks kui kinnisvara mull. Lihtsalt neid lolle, kellele müüa biodiisli valmistamise seadmeid, oli turul liikumas käputäis aga see ei tähenda, et nende pealt ei teenitud sadu miljoneid.

Eile oli Äripäev avaldanud Günther Oettinger´i, Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku arvamuse, et “Biokütused ausse” ja seal on laused:

Biokütuste suurtarbijana on EL Brasiilia ja USA järel maailmas kolmandal kohal. Kuigi tänapäeval on meie kütuseturgudel saadav taastuva päritoluga transpordikütuse osa veidi rohkem kui 3%, püütakse 2020. aastaks seda osakaalu suurendada kümnendikuni.

http://www.aripaev.ee/4733/arv_kolumn_473302.html

Kui Euroopa Liit on piisavalt rikas ehk kogunud oma inimestelt maksudena kokku summa, mida jagada praegu pankadele välja erinevates riikides majandusmullide (Eesti, Läti, Iirimaa, Island, Soome kinnisvara buumid) kahjude leevendamiseks, siis ilmselt aastal 2020. on see ära unustatud ja võib uuesti küsida sama suures ulatuses rahalisi toetus biodiisli tootmiseks, sest “see on natuke ökoloogilisem” ja selle kasutamisel CO2 süsinikku atmosfääri täiendavalt juurde ei lisandu (biodiisli süsniku on taimed atmosfäärist juba endasse ära sidunud).

Ma loodan, et majanduslik kainestumine tabab ka Brasiiliat ning teisi arengumaid ja nad lõpetavad biokütuste tootmise, sest sellega kaasneb vaid toiduainete hindade tõus. Seda on maailm näinud viimastel aastatel. Ma mäletan isegi ohvritega meeleavaldusi, sest mõnes riigis oli riisi hind kahekordistunud lühikese ajaga ja hinna tõus ka jätkus. Näiteks India subsideerib suures ulatuses toiduaineid ja samuti ka bensiini.

Kordan siis veel igaks juhuks oma argumente natuke teises sõnastuses. Planeedi haritav ja põllunduseks sobiv pind on piiratud. Viimase 15 või 20 aastaga on inimkond suurenenud tervelt 1 miljardi suu võrra. Kui me tahame, et viletsamad meist ei sureks nälga, siis ei tohi rikkamad ja endale auto soetanud isikud soovida, et kütus selle mitme tonni materjali liikuma panemiseks (biodiisel) tuleks selle arvelt, kus saaks inimestele toitu kasvatada.

Kui leitakse viis näiteks merevetikatest teha biodiislit, siis selle vastu ei oleks mul midagi. Kuid igasugune katse maismaa arvelt põllukultuure (raps, mais, suhkruroog, jne) etanoliks (piiritus), biodiisliks või mõneks teiseks kütuseks (energiavõsa, hakkepuit) teha on kuritegu inimkonna vastu. Kui fossiilsed kütused on kergemini ligi pääsetavastest kohtadest lõppenud, siis tuleb hakata neid kaevandama või puurima raskematest kohtadest (näiteks sügavamalt kui isegi Mehhiko lahes) aga selle riskid ja kulud peavad kandma siis selle toote tarbijad. Me ei tohi tekitada toidupuudust või selle hindade tõusu, et kütuse tarbimise praegune tase ja hind jääksid samaks. Taani saab 40 % oma energia vajadustest taastuvatest allikatest ja ma arvan, et inimese väike ökoloogiline jalajälg on võimalik ainult seniste tehnoloogiate kõrvale jätmisega. Üheks alternatiiviks siinkohal oleks kasvõi elektriautod. Selle vajaliku energia saamiseks võiks kasutada ka tuumajaamu, mille mõju ümbritsevale keskkonnale on märksa väiksem kui kivisöe jaamadel. Kütusena võiks kasutada aga tuumalõhkepeade materjali, mille kogus on kõigi riikide peale kokku sedavõrd suur, et võiksime umbes 30 korda või enam hävitada kogu planeedi Maa elu. Kordan, et mitte 1 korra ega 2 korda, vaid lausa <30 korra.

Pilt. Tahtsin lisada kollendava rapsipõllu pildi aga ei leidnud seda oma piltide seast ülesse. Mõtlesin siis panna Weroli ja selle süüdi mõistetud juhi Erki Aavik´u pildi. Märtsis 2005. tuli teade Weroli pankroti ohu kohta aga tema ei ole see ainus isik, kes sümboliseerib biokütuste kurjust. Seega jääb tekst ilma pildita.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga