Jälle päevakorral: pension sõltuvaks laste arvust

Minu kommentaar ühe EPL-i artiklile, kus räägiti jälle vajadusest tulevikus pensioni väljamakseid siduda täiendavate lisatingimustega. Antud näites siis laste arvuga ja sellega mõjutada pensioni suurust. Kirjutasin järgneva arvamuse:

http://www.epl.ee/artikkel/581541&kommentaarid=0

Vähemalt viisteist aastat (niikaua olen andmeid jälginud) on igal töötaval inimesel kusagil oma 1 ülalpeetav olnud, enamasti isegi rohkem. Seda siis kas lapse, töötu, koduperenaise või pensionärina (ka pensionid tulevad praegusest sotsiaalmaksust).

Vaatasin Haigekassa viimaseid andmeid, mille järgi oli 30. juuni 2010 seisuga töötajana kindlustatud 572 444 inimest, keda võib siis pidada enda eest maksjateks. Üldse oli Haigekassa kindlustusega inimesi 1 268 631. Seega riigi poolt on kindlustatud ehk nende samade 572 444 inimese teenitud raha ümber jagamisega tervenisti 696 187 inimest (lapsed, tudengid, töötud, perenaised, vanurid). Seega tuleb 1,21 ülalpeetavat iga töötaja kohta.

Kuid Haigekassa andmetes ei kajastu kõik inimesed. Seda tõestab lahknevus rahvastiku andmetega, mille järgi 1. jaanuari 2010. seisuga elas Eestis 1 340 127 inimest ( http://www.stat.ee/pohinaitajad ). Seega on Haigekassa andmebaasist puudu umbes 71 496 inimest (töö otsimisest heitunud, kodutud, jne). Kui lisame ka need ülalpeetavate hulka, siis saame, et 696 187 + 71 496 = 767 683 inimest ehk siis saame, et 1,34 ülalpeetavat iga palka saava inimese kohta.

Seega 4 ülalpeetavat 3 töötaja kohta.

Teema ja artikli kohta arvan, et see on intellektuaalselt huvitav mõte taoliste pärlite reas kui: anname lapse eest lisahääle valimistel (2007. Ott Lumi üleskutse, kevad 2010 Noor-Eesti ja Hvostov) või seome pensioni sõltuvusse laste arvust.
Ükskõik kuidas vaesust ümber jagada, sellest ei saa keegi rikkamaks!
Olge rahulikud, pensionisambad kõrbevad nagu 1990ndate alguse omamaised pangad. Tegelikult nad ongi vähenenud, sest saldo on väiksem kui inimeste tehtud sissemaksed. Eesti pensionifondide langus oli üle 33 protsenti ehk suurim Euroopas
https://www.virgokruve.eu/2009/06/05/pensionisamba-poletamise-dilemma/

Riik külmutas eelmisest aastast ka kogumispensioni maksed, sest lihtsalt raha ei olnud selle täiendava 2 protsendi maksmiseks (seda tõstetakse inimeste sotsiaalmaksu taskust). Miski ei anna põhjust oletada, et tulevikus peaksid riigi tulud suurenema ja oleks võimalust maksudega midagi tagasi anda.
Nagu ütles 18. mail 2010 Taavi Rõivas (Reformierakond) Riigikogus, siis: „Mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud. Riik lõviosa oma tuludest saabki kodanike käest ja kui riik kodanikele midagi annab, siis selle raha peab ta enne nendelt kodanikelt võtma. Täpselt nii ongi. Ja iga summa, mille riik soovib täiendavalt anda, peab ta ka täiendavalt maksudega kokku koguma.”
https://www.virgokruve.com/457/vanemapalk-sunnitusteenuse-ostmine-korgepalg[…]stelt/

Minul ei ole II ega III pensionisammast ja veel selle aasta arvasin, et saan pensionile 63 aastaselt aga nüüd maikuust juba 65 aastaselt ning juba räägitakse, et ka sellest ei piisa ja tuleb tõsta vähemalt 67ni. Mina olen juba ammu loobunud lootusest, et võiksin pensionini elada, sest Statistikaameti prognoosi järgi oligi minu aastakäigu meeste oodatav eluiga 63. Äkki nad on seda tõstnud, äkki ma olen statiline hälvik ja elan ennustustest kauem? Ma ei tea seda. Aga olen näinud, et pensionite maksmisele tehakse järjest lisatakistusi. Näiteks 10 aastat tagasi oli seadus, et mehed saavad pensionile 61 aastaselt ja naised 58selt. Praeguseks on see võrdsustatud 65-le aga mul pole aimugi, millised on pensionile saamise tingimused näiteks aastal 2020, veel vähem aastal 2046. kui praeguste seaduste järgi jõuaks kätte minu õigus pensionile jääda. Eesti maksupoliitikat muudetakse isegi keset aastat (2009. juulis käibemaksu tõus, pensioniea tõstmine 4 kuu debattide järel 2010)!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga