Eriti hale on täna olla Eesti jalkafänn
Brasiilia koondis on Tallinnas. Suvised ilmad keerasid ka just vihmaks. Nüüd jagatakse Eesti-Brasiilia mängu pileteid kas poole hinnaga või suisa tasuta. Kui ma oleks jalkafänn, siis taolise hinnapoliitika peale jätaksin küll fännamise maha. Esimesed maksavad 1500 krooni, viimastele suskab Sotsiaalminister Pevkur need tasuta pihku.
Kuidas oligi see Andrus Ansipi ütlus (laste)toetuste kohta? Õigus: Lennukilt külvamine.
Seekord siis sotsiaalminister külvab pileteid jalgpallistaadionile!
Siia otsa pannes Gerd Tarandi katse samasugust piletipopulismi teha on isegi veel leebem variant(pealegi, vaid 2 piletit ja LOOSIMISEGA kõige AKTIIVSEMATELE). Mis mind motiveeriks kui Reformierakonna onu Hanno käest saab pileti ainult kätt sirutades. Vähemalt ei ole tema tööandjaks Eesti Vabariigi maksumaksja, kes sotsiaalministri ametis kindlasti ei näe heategevuslikku piletikana, kes käib hea tahte kullerina neid õnnetuid pileteid pähe määrimas. Kas sellel esimesel pildil näete sinise särgiga noormehe rõõmu? Ma küll ei näe.
Ma kirjutan pärast mängu pikema arvamuse Aivar Pohlaku Vikerraadios olnud möödunud nädala esinemist, kus ma kuulsin 10 minuti jooksul rohkem kordi sõna sitt erinevates käänetes kui oma tavapärase elu ja meediatarbimise jooksul mitme nädala jooksul kokku.
Kinnisvarabuumi tipuga võrreldes jagatakse kortereid kas poole hinnaga või suisa tasuta. Kui ma vajaks praegu elamispinda, siis taolise hinnapoliitika peale jätaksin küll elamata. Koliksin telki.
ma siiski leian, et jalkafännid ei peaks olema nyyd nii maoli ja kadedad lastekodulaste peale.
jalkafännina ma ei sega ennast üldse sellesse, et kuidas neid pileteid müüakse, palju neid vahel võetakse ja palju välja jagatakse…ei kotib!
Kui on hea mäng ja see olnud minuarust väärt mingi summa väljakäimist siis on natuke jabur pärast kiunuma hakata, et miks teised odavamalt saavad- sellist asia nimetatakse muuseas kadeduseks.
Poliitikud elavadki enesereklaamist- see on nagu aamen kirikus ja vutifännina ei näe ma põhjust ennast nende tegemiste pärast puudutatuna tunda.
Nii-et mille pärast nüüd see jalkafänn olemine nii hapu peaks olema???
Kui jalgapallist midagi ei jaga siis võiks oma suu kinni hoida tegelt või käed klaverilt eemal….
Just, MNC! Sa oleks nagu minu eest vastanud 🙂
Pingback: Pomerants tõmbas IT-agentuuril vaiba alt ära « Virgo Kruve veebikodu ja blogi