Valitsusliit andku Ülle Madisele medal valimisdebati hägustamise eest

Nüüd üks vaatlus valimiskampaania kohta. Ajalehe Postimees üritusel tegi Ülle Madise realistlikud järeldused praeguse pensionisüsteemi ja seda ees ootavate probleemide kohta. Kahjuks kuulsid kõik ETV intervjuust ainult seda, et tulevikus ei ole rahvapensioni maksmine kindel. Selle järel tormasid võimul olevad poliitikud rõhutama, et pensionid (I sammas) jäävad kindlasti alles. Vähemalt nad lubavad seda. Isegi ilma numbreid vaatamata.

Kuidas sai üks akadeemiliselt põhjendatud arutluskäik muutuda emotsionaalseks poliitikute etenduseks, et “pensionid jäävad alles” ja selle ütlejad ise külmutasid 2009. aastal kogumispensioni II samba sissemaksed? Kas olete ära unustanud, et praegune II sammas sai alguse 2002. aastal ja selle ebaõnnestumiseks kulus vaid 7,5 aastat ja riik võttis oma lubadused tagasi? Selle tõttu pole Ansipi ütlus pensionide edasi kestmisest rohkem väärt kui inimese hääle jõud, mis on võrdne umbes 4,5 voldise patareiga. Nagu mäletate, siis sellest piisab vaid taskulambi pirni süütamiseks, ei enamaks.

Mina ei oska prognoosida, milline olukord on Eesti majanduses 7,5 aasta pärast ehk 2018. aastal või mis makse sellel ajal üldse kogutakse. Küll olen selles veendunud, et praegune pensionisüsteem ei jää kestma ja ilmselt näen ära selle aasta kui riik loobub üleüldisest pensionist ja käsib inimestel hakkama saada ise endale kogutud pensionitega. Olgem ausad, neid pensionisambaid tehti just riigieelarve koormuse leevendamiseks ja edaspidi oleks võimalik öelda, et “oma vaesuses olete ise süüdi kui pensionifondi ei maksnud või valisite pankrotti läinud pensionifondi”.

Kaldusin natuke liiga kaugele tulevikku aga praegusel valimiste eelsel ajal selle teema tõstatumine oli päästerõngas valitsusliidule, sest nad saavad rääkida mingil muul teemal kui oma viimase nelja aasta tegevused.

See teema on Reformierakonnale sedavõrd tänuväärne, et pensionea tõusu poolt hääletanud Raivo Järvi (Reformierakond) etendas selle arutelu eelmise nädala Riigikogu infotunnis oma erakonna esimehele küsimusi esitades.

6. Pensioniea ühtlustamisest Euroopa Liidus

Aseesimees Keit Pentus
Järgmine teema puudutab pensioniea ühtlustamist Euroopa Liidus. Küsijaks on Raivo Järvi ja küsimus on peaminister Andrus Ansipile. Palun, kolleeg Järvi!

Raivo Järvi
Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Oma kaheksa aasta jooksul siin Riigikogus näen esimest korda infotunnis säärast punkti, kus on kirjas ainult: “Vigadest”. Kuid nendest vigadest tahangi lähtuda, sest minu käes on üks ingliskeelne paber, mis üritab just nimelt parandada paljude eurotsooni riikide vigu. Õnneks meie oleme nendest pääsenud seoses astutud sammudega. Kuid see on omamoodi tont, mis hõljub ringi ja mida on justkui nimetatud Merkeli ja Sarkozy vaheliseks leppeks. Ometigi on siin kuus punkti, mis parandavad riikide majanduse tervist. Kõik tundub meile äärmiselt loogiline. Ometigi on tõusnud torm veeklaasis, mis puudutab punkti nr 4, mis räägib pensionieast. Siinkohal on justkui tekkinud Eestis kartus, kas mitte siis seda pensioniiga veel ei tõsteta. Küsimus ongi lühike: mis on tõde? Tänan!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! No ei tõsteta. Vähemalt Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy pole sellist ettepanekut teinud. Jah, tuleb tunnistada, et on ilmunud Eesti ajakirjanduses üks äärmiselt rumal artikkel, kus otsesõnu väidetakse, et Eestile see Merkeli ja Sarkozy ettepanek tähendaks tõenäoliselt pensioniea tõusu ja veel loobumist ka reinvesteeritud kasumi maksuvabastusest. Tegemist on rumala väitega, võiks öelda ka, et lauslollusega. Aga kahjuks on paljud inimesed seda rumalat väidet tõe pähe võtnud. Ma olen käinud valimiste-eelsel perioodil, kohtunud paljude valijatega. Vanemad inimesed on jälle ära hirmutatud. Nad küsivad, et kui pensioniiga otsustatakse Euroopa Liidus tõsta, kas siis mina pean veel tööle minema ja töötama selle eani, mis nemad otsustavad seal tõsta. Ei. See Prantsusmaa ja Saksamaa pakutud ettepanek ei sisalda mitte mingisugust üle-euroopalise pensioniea kehtestamist. Juttu on olnud sellest, et pensioniiga peaks arvestama demograafiliste trendidega riigis. Äraseletatult: pensioniiga peab arvestama selles riigis ka eeldatava elueaga, oodatava elueaga. Eesti puhul meie pensioniiga, 65 aastat aastal 2026, arvestab väga selgelt oodatava elueaga. Aga me teame, et mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides oodatav eluiga on pikem, kui ta on Eestis, aga pensionile jäämise iga hoopis madalam, kui ta on Eestis. Paraku, mõned nendest riikidest on suhteliselt suurtes rahalistes raskustes. Minu meelest oleks õiglane, kui nendes riikides ka üle jõu elamine ära lõpetatakse, sest õigustatud on küsimus, miks need riigid, kes kulutavad nii palju, kui neil tulusid on, peaksid minema veel aitama neid, kes üle jõu elavad. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Täpsustav küsimus Raivo Järvilt, palun!

Raivo Järvi
Suur tänu veel kord! Puudutaksin veel ühte küsimust sellessamas kuuepunktilises projektis. On teada, et paljud Eesti väikeettevõtjad, nagu nad mulle on väitnud, on jäänud püsti just tänu selle, et meil on see nullmääraga reinvesteeritud kasum. Küll on sellest palju räägitud, kuid olgu siis veel kord üle küsitud: kuivõrd siduv on see maksuprojekt ettevõtete tulumaksust? Sest ka ettevõtjate hulgas justkui on tekkinud kõhklust, et kas see ei tähenda üleeuroopaliste maksumäärade kehtestamist. Tänan!

Peaminister Andrus Ansip
Ei ole olnud Nicolas Sarkozyl ja Angela Merkelil plaani kehtestada üleeuroopalisi maksumäärasid ettevõtetele tulumaksule, mingisugusele muule maksule. Niisugust plaani pole kellelgi olnud. Räägitud on tulubaasi harmoniseerimisest. Mida see tähedab? See tähendab seda, et paljudes riikides on väga palju erandeid, maksuerandeid. Eesti riigis teatavasti on maksubaas hästi ühtlane, hästi väheste maksueranditega. Kui teistes riikides neid maksuerandeid vähendatakse, siis meie ettevõtjate kaubad nendel turgudel muutuvad konkurentsivõimelisemaks, sest täna nad ei konkureeri, kuna nad peaksid konkureerima ettevõtjatega, kes saavad maksuvabastusi, ehk maksubaasi harmoniseerimisest Eesti ettevõtjad saaksid võita. Olgu öeldud, et nii pensioniea kehtestamine kui ka otsesed maksud – need on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses ja Euroopa Liidu liikmesriigid pole neid pädevusi Euroopa ühispädevuseks ära andnud. Kui Eestil on mingi selge seisukoht konkreetses küsimuses, siis mitte kellelgi ei ole võimalik Eesti tahte vastaselt meie pensionisüsteemi või maksusüsteemi muutma hakata. Kõik need on kohatud ja alusetud hirmutamised. Minu meelest need, kes ekspertidena esinevad, võiks kõigepealt tutvuda selle allikaga, mida nad hasartselt kommenteerima asuvad. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Teine täpsustav küsimus Raivo Järvilt. Palun!

Raivo Järvi
Suur tänu ja just kui emotsionaalseks epiloogiks, võttes kinni peaministri viimasest mõttest: aga milles on siis põhjus? Miks siis Eestis inimesi hirmutatakse?

Peaminister Andrus Ansip
Ma arvan, et rumalusest. Vaevalt, et konkreetne allikas on nüüd kuidagi pahatahtlik olnud. On ju pensionäridega seotud teine hirm ja see teine hirm on lahti läinud minu meelest väga sisukast Ülle Madise Postimehe arvamusliidrite lõunasöögi ettekandest, kus ta muuhulgas rääkis ka sellest, et inimeste eluiga pikeneb ja pikeneb küllalt kiiresti ja loodetavasti varsti hakatakse ka närvirakke taastama juba meditsiiniliselt ja et kui inimesed hakkavad igavesti elama, enam ära ei suregi, et võib-olla siis õhtumaades üldseüldse riiklik pension kaob.
Ja mis järeldust sellest tehti või kuidas meedia seda kajastas? Öeldi, Ülle Madise: riiklik pensionisüsteem kaob. Jälle kord oleks paras taevast appi kutsuda – mitte midagi taolist ta ei väitnud! Aga ometi, ma käisin eilegi kohtumas pensionäridega ja minu käest küsitakse, et kas mina veel saan oma pensioni kätte või võetakse minu käest kah ära? Ei ole kunagi auväärt professor Ülle Madise mõelnud midagi taolist, mida nüüd praegu rahvas räägib! Ta on ka ise eitanud seda, et tal niisugune mõte oleks peas olnud. Võib kindel olla, et senikaua kui Reformierakond on valitsuses, pensionid jäävad ja nad saavad ainult tõusta! (Aplaus.)

Aseesimees Keit Pentus
Kohapeal registreeritud küsimuseks saab nüüd Lembit Kaljuvee. Palun!

Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Kas niikaua, kui Reformierakond on valitsuses, jääb Eestis kehtima selline pensionisüsteem, et ühe aasta töö eest saad koefitsiendiga 0,… , kui sul on alla keskmine palk, tähendab aastad lähevad kirja 0,8, 0,7 jne ?
Miks ma selle küsimuse tõstatan? Sellepärast, et siin mõni päev tagasi Silmeti ametiühingute liidritega kohtudes, tõstsid nad üles sellise probleemi, et inimestel on solvav, et saad mingi koefitsiendiga. Aasta oled tööl olnud, aga saad aasta eest nagu 0,8. See raha on küll väike, aga tähendab põhimõtteliselt – aasta käid tööl, aga sinule arvestatakse pensioni 0,8. Keskerakond on sellise ettepaneku teinud ja paranduse, aga miks ei ole teie ja valitsus seda toetanud? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Hea küsija! Küsimusele on põhjendust niipalju, et tõepoolest, taolist hirmujuttu, nagu teie räägite, räägitakse veel mitmel pool. Aga teile kui Riigikogu liikmele, on kindlasti teada see, et 1999. a-st alates ei ole mingit tähendust sellel aastal, vaid tähendus on inimese panusel sotsiaalsüsteemi.
Aga et seletada lihtsamalt ja arusaadavamalt, kuidas see jagamine üleüldse käib ja et järsku koefitsisendil ikka mingisugune trikk küljes on, siis mõelgem sellele, et möödunud aastal maksti laias laastus pensionideks 20 miljardit krooni. Ja oletame, et sellel koefitsiendil oli tähendus – keegi sai 0,5 järgi, keegi sai 1,0 järgi. Me võime ju korrutada 2-ga – öelda, et kõige madalam koefitsient on 1,0 ja see, kellel oli 1,0, sellel on 2,0. Aga kõigi pensionisaajate vahel on meil ikkagi jagada 20 miljardit krooni. Ega neid koefitsiente võib nimetada mitte ainult 0,5-ks, vaid 0,05-ks või 50-ks või ka 5 tuhandeks või 5 miljoniks, kui kellelegi see meeldib. See jaotust ei muuda!
No nii! Võib ju öelda ka, et meie pensionisüsteem on liialt ebavõrdsustav. Vastupidi! Eesti pensionisüsteem võrreldes inimeste palgasissetulekutega on olulisel määral tulusid, sissetulekuid võrdsustava iseloomuga. Aga see on poliitilise otsustamise koht. Kui keegi tahaks seda pensionisüsteemi muuta selliselt, et kõigile makstaks võrdselt, sõltumata nende individuaalsest panusest, no siis tulgu see julge inimene oma ettepanekuga lagedale! Aaga ma arvan, vastu valimisi isegi keskerakondlastel sellist vaprust ei jätku. See oleks rumal! Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Aitäh, sellega on antud teema käsitlemine lõpetatud ja kuivõrd infotunni lõpuni on jäänud napilt poolteist minutit, siis lõpetan siinkohal tänase infotunni ja tänan kõiki ministreid osalemise eest!

Allikas: Riigikogu stenogramm 9. veebruar 2011
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&
day=15&date=1297245900#pk8024

Lisame siia juurde nimekirja neist, kes juba tõstsid inimeste pensioniiga ja röövisid igalt tulevaselt pensioni saajalt umbes 300 000 krooni väärtuses raha (nende 2 aasta pension).

Paneme siia nimekirja 50 Riigikogu liikmega, kes hääletasid pensioniea tõusu poolt 65. aastani. Nende seas olid ka kõik IRL-i saadikud, kes viibisid kohal.

Rein Aidma, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Robert Antropov, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Peep Aru, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Hannes Astok, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Ivi Eenmaa, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Igor Gräzin, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Andres Herkel, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Kaia Iva, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Tõnu Juul, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Helmer Jõgi, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Katrin Karisma-Krumm, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Ene Kaups, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Mari-Ann Kelam, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Urmas Klaas, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Elle Kull, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Tõnis Kõiv, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Tarmo Kõuts, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Mart Laar, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Valdur Lahtvee, poolt Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon

Väino Linde, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Lauri Luik, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Maret Maripuu, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Silver Meikar, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Maret Merisaar, poolt Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon

Marko Mihkelson, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Tatjana Muravjova, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Leino Mägi, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Tarmo Mänd, poolt Fraktsioonita

Erki Nool, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Mart Nutt, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Liisa-Ly Pakosta, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Kalle Palling, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Keit Pentus, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Jaanus Rahumägi, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Mati Raidma, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Urmas Reinsalu, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Rain Rosimannus, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Taavi Rõivas, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Jaak Salumets, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Erik Salumäe, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Sven Sester, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Imre Sooäär, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Marek Strandberg, poolt Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon

Margus Tsahkna, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Toomas Tõniste, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Ken-Marti Vaher, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Lauri Vahtre, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Trivimi Velliste, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Harri Õunapuu, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Margus Lepik, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon

Allikas: http://www.riigikogu.ee/?op=ems&content_type=text/
html&page=haaletus&hid=987402&new=1&u=20110121101711

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga