Abu Ghraibi vangide piinaja lasti vabaks
Uskumatult kiiresti võib aeg mööduda. See oleks nagu eile olnud kui Iraagi okupeerimise järel puhkes seal toodud demokraatia vastu relvastatud vastupanu ja USA ning tema kaastöötajad hakkasid Iraagi inimesi vanglatesse koguma. Ennekõike neid, kes olid plaaninud “demokraatia toojate” vastu võidelda.
Kindlasti mäletate neid jubedaid pilte Abu Ghraibi vangide piinamisest. Materjalid tulid avalikuks 2004. aasta kevadel ja olid jäädvustatud kõigest ühe õhtu jooksul. Võime vaid oletada, mida tehti ülejäänud päevadel kui fotokaamerat ei kasutatud. Kirjutasin sellest üle 6 aasta tagasi: Sõda vangidega: piinajad astusid kohtu ette
Üks iraaklaste alandamise ja piinamise eestvedajaid Charles Graner on nüüd vabaks lastud. Ta sai 10 aastat vanglat aga veetis seal ainult 6,5 aastat. Ma arvan, et see karistus oli õigustatud, isegi peale selle vähendamist 1/3 võrra.
Samuti tehti USA-s 2 kohtumäärust, et endise kaitseministri Donald Rumsfeld´i vastu saab esitada süüdistusi Iraagis toime pandud õigusrikkumiste kohta. BBC räägib eraturvafirma 2 töötaja juhtumist, keda hoiti 3-6 kuud ameeriklaste sõjaväebaasis (füüsiline ja psühholoogiline piinamine) ja lõpuks vabastati ilma süüdistust esitamata. Mõlemad kinnipeetavad olid USA kodanikud ja seetõttu on võimalik ka praeguse hagi esitamine. Kümned tuhanded vanglas hoitud iraaklased selleks võimalust ei oma. Vastulauses teatasid Rumsfeldi advokaadid, et kohtuotsuse lubamine “kurnab sõjaväe efektiivsuse, paneb Ameerika sõdurid ohtu ja aheldab föderaalametnikud, kellel on põhiseaduslik kohustus Ameerikat kaitsta.”
Sõja puhul on alati kiired võidud ja kaotused ning sellele järgnev kodumaal toimuv. Näiteks paljud ameeriklaste sõjad ei olnud sõjaliselt ebaedukas aga kodumaal avaliku arvamuse pöördumine tegi sellele lõpu. Mulle meenub I Lahesõda kui Kuveidi vabastamise järel pommitati Iraaki viivat maanteed ja seda mööda lahkuda püüdnud iraaklaste kolonnidest moodustus kilomeetrite pikkune söestunud autovrakkide rivi. Kaadrid selle kohta olid sedavõrd võikad, et sõja võitnud Georg Bush kuulutas ühepoolselt välja relvarahu. Selle pärast näemegi USA sõdade puhul kaugelt pommide ja rakettide plahvatamist ning praktiliselt mitte kunagi viga saanud inimesi. Jääb mulje, et sõda ongi hoonete ja masinate hävitamine ning need on inimestest tühjad.