Taavi Rõivase optimismi ei tasuks segamini ajada võhiklusega

Noor reformierakondlane Taavi Rõivas tegi avalduse, et Tallinnast võiks Riiga jõuda 2 tunniga ning seda rongis. Taolist lauslollust võib rääkida ainult inimene, kes pole vaadanud rongide sõiduplaani, maakaarti rööbaste paiknemisega ega ise rongiga sõitnud.

„Tallinnast Varssavini viiva Rail Baltic ühenduse väljaehitamine parandaks oluliselt nii inimeste kui kauba liikumisvõimalusi meie riikide vahel,“ sõnas Rõivas. „Näiteks Tallinn-Pärnu-Riia teekond võtaks ühisprojekti realiseerumisel aega vähem kui kaks tundi ning Balti jaamast Kaunaseni jõudmiseks läheks pisut üle kolme tunni. Praegu kestab ainuüksi Riiga sõit ligi viis tundi.“

Allikas 5. september 2011 ajaleht “Pärnu Postimees”

Milles väljendub Taavi Rõivase võhiklus? Ta ei tea, et juba aastaid tagasi tehtud otsuse järgi hakkab raudteeühendus Tallinna ja Riia vahel käima mitte läbi Pärnu, mis oleks otsem, vaid Tallinn-Tapa-Tartu-Valga kaudu. Milleks otse läbi Pärnu sõita kui võib ka ringiga?

Ma vaatasin rongide sõiduplaani Tallinna ja Pärnu vahel ning selleks kuluv aeg on praegu ligi 3 tundi. Kuidas kujutab Taavi Rõivas ette, et poole pikem vahemaa läbitakse kolmandiku lühema ajaga? Buss läbib Tallinna ja Pärnu vahemaa 1 tunni ja 45 minutiga aga rongil läheb 2 tundi ja 43 minutit. Samuti tuleks Riigikogu liikmele meenutada, et Pärnust Läti suunas minev raudtee on kasutuselt maas ja kui ma ei eksi, siis Kilingi-Nõmme suunal ka liiprid ülesse võetud. Täpselt nagu Haapsalu raudteega.

Pärnakad muidugi unistaksid sellest, et neil oleks rongiühendus Läti ja sealt edasi ka kogu Euroopaga. Mina olen aga kahtlev selle ettevõtmise tasuvuse osas, sest siiani on nende linnade vahel liikunud bussid. Need on pigem alarahvastatud ehk sõitjaid poleks isegi mitte ühe vaguni jaoks. Mäletan seda omadest kogemustest, kus aastaid tagasi sai kasutatud Riiga minevat bussi ja seal oli Pärnuni kuni kümmekond reisijat. Samas mäletan ka päevi, kus oli vaid paar reisijat peale minu. Parem polnud olukord ka Riia suunalt tulevates bussides, kus Pärnust peale tulles leidus alati vaba koht.

Ma ei ole rongide või raudtee rajamise vastu aga maksumaksja ülalpeetavat ettevõtmist ei ole mõistlik ehitada. Tegemist peab olema ikkagi ise ennast ära tasuva ettevõtmisega. Rongiliikluse seisukohalt on palju olulisem siseriikliku infrastrukstuuri parandamine. Kasvõi olemasoleva paremaks ehitamine, näiteks elektriraudtee pikendamine Aegviidust kuni Tapa ja Rakvereni.

13 Comments

  1. Virgo Kruve pessimismi ei tasu segamini ajada võhiklikkusega.

    Mida ütles Taavi Rõivas? http://www.riigikogu.ee/index.php?id=160162
    “Täna Leedus Moletais kohtunud Eesti, Läti, Leedu ja Poola Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed pidasid vajalikuks taotleda ühiselt Euroopa Liidu vahendeid kiirrongiühenduse rajamiseks.”
    Oluline detail siin on see, et soovitakse ühiselt taotleda rahalisi vahendeid Rail Baltica rajamiseks. Oluline detail on see seetõttu et praeguste EL fondide piirangud ei luba küsida nii palju toetust kui raudtee rajamiseks on vaja. Seetõttu üritavad Balti riigid praegu välja sebida spetsiaaltoetust Rail Balticale. Olukord selleks on soodne. Poliitiline pilt on muutunud selliseks et lokaalsete projektide asemel EL vaatab rohkem liidu-üleselt ja võtab laiema pilguga asju ette. Eesti saaks õige tegutsemise korral sellesse poliitilisse “sulasse” oma suure projekti lükata küll. On ju Rail Baltica TEN-T tuumikvõrgu osa ja meil ka oma mees transpordivolinikuks.

    “Tallinnast Varssavini viiva Rail Baltic ühenduse väljaehitamine parandaks oluliselt nii inimeste kui kauba liikumisvõimalusi meie riikide vahel. Näiteks Tallinn-Pärnu-Riia teekond võtaks ühisprojekti realiseerumisel aega vähem kui 2 tundi ning Balti jaamast Kaunaseni jõudmiseks läheks pisut üle kolme tunni. Praegu kestab ainuüksi Riiga sõit ligi viis tundi.”
    Ei mingit Tartut. Jutt käib selgelt Pärnust. Rail Baltica kõige ambitsioonikam variant läbi Pärnu on Taavi Rõivase mõtteis.

    “Projektile tellitud rahvusvaheline tasuvusuuringuuring andis kavale positiivse hinnangu, kuid kiirrongi ühenduse rajamine eeldab sellegipoolest suuri investeeringuid Euroopa Liidult ja riikidelt endilt.”
    Vt siit: http://www.mkm.ee/uuring-rail-baltic-uuel-trassil-on-reaalne/

    Nüüd tuleme selle juurde mida Virgo Kruve on öelnud.

    “Ta ei tea, et juba aastaid tagasi tehtud otsuse järgi hakkab raudteeühendus Tallinna ja Riia vahel käima mitte läbi Pärnu, mis oleks otsem, vaid Tallinn-Tapa-Tartu-Valga kaudu.”
    Ma soovin teada kus selline otsus on välja öeldud? Kõigis dokumentides ja uuringutes on Tallinn-Pärnu-Riia suund olnud kiire rongiühenduse suund ja lõppeesmärk. Tallinn-Tartu-Riia on olnud nõrgema võimekusega raudtee parandamise/rekonstrueerimise sihtmärgiks. Tartu ring pole kunagi olnud tõsiseltvõetav Rail Baltica, ehk see rongiühendus mis ühendab omavahel Põhja-Euroopa ja Kesk-Euroopa. See mis paneks reisijad reisima ja kauba liikuma. Tartu suuna parandamine on alati olnud võimalus teha rehepappi kuna Eesti Raudtee oli pikalt erakätes ja sel perioodil EL fondide raha Tartu suunale ei tulnud.

    “Ma vaatasin rongide sõiduplaani Tallinna ja Pärnu vahel ning selleks kuluv aeg on praegu ligi 3 tundi.”
    Praegune sõiduplaan ei esinda reaalsust. Kui sa viitsiks teemaga seotud arengu- ja planeeringudokumente lugeda, siis sa saaksid isegi aru et Tallinn-Pärnu vaheline reisirongiliiklus on sügavalt düsfunktsionaalne ja ei rahulda kedagi. http://pol.parnumaa.ee/index.php?menuID=121 ning seetõttu on tõsiseltvõetavad reisijad liikunud teistele transpordiliikidele nagu bussid ja sõiduautod.

    “Samuti tuleks Riigikogu liikmele meenutada, et Pärnust Läti suunas minev raudtee on kasutuselt maas ja kui ma ei eksi, siis Kilingi-Nõmme suunal ka liiprid ülesse võetud. Täpselt nagu Haapsalu raudteega.”
    Rail Baltica ehitataks nagunii uuele muldkehale. Planeerimisel võetakse aluseks kiirus 240km/h pöörangute raadiuste jm tingimuste tõttu. Praegune taristu asemele tuleb nagunii uus kiiremat liiklust võimaldav taristu ehitada.

    “Pärnakad muidugi unistaksid sellest, et neil oleks rongiühendus Läti ja sealt edasi ka kogu Euroopaga. Mina olen aga kahtlev selle ettevõtmise tasuvuse osas, sest siiani on nende linnade vahel liikunud bussid.”
    Eelpool lingitud raudteeliikluse optimeerimise uuring selgitab pikalt ja põhjalikult reisijate bussidele ja sõiduautodele migratsiooni põhjuseid.

    “Ma ei ole rongide või raudtee rajamise vastu aga maksumaksja ülalpeetavat ettevõtmist ei ole mõistlik ehitada.”
    AECOMi lõppraporti põhjal on Rail Baltica finantsiliselt stabiilne ja positiivse rahavooga alates esimesest aastast. Seda muidugi eeltingimuste täitumisel milleks muuhlgas on olulise EL toetuse saamine. Ja seda käis RÕivas koos oma kolleegidega ka tõenäoliselt arutamas. Nii et töö käib. Kui sa soovid rahva raha raiskamise präast muretseda, siis tõsta kära iga kord kui keegi räägib Euroopa suunalise raudtee rajamisest läbi Tartu. Siis on tõesti põhjust pahane olla sest Tartu ring on üle 100 km pikem ja seetõttu kulukam nii ehitamise kui ka opereerimise faasis.

    “Rongiliikluse seisukohalt on palju olulisem siseriikliku infrastrukstuuri parandamine.”
    Ei, see ei ole seda mitte. Nimelt ka Rail Baltica ei hakka olema reisirongi projekt vaid kauba vedamise projekt. Ka Tallinn-Tartu suunda arendatakse ainult seetõttu et sellel suunal veetakse kaupa. Baltikum tervikuna on nii väikese populatsiooniga piirkond, et siin ei ole vaja reisjate masstranspordiks raudteed ehitada. Aga situatsioon muutub kui raudteele lisanduks kaup.

    Võid alati küsida kui midagi selgusetuks jääb.

    • Pärnu jäeti kõrvale 2007. aasta uuringu järgi: http://rooma.postimees.ee/080307/esileht/majandus/248642.php
      “Taanlastelt enim heakskiitu saanud marsruudi Tallinn–Tartu–Valga–Riia puhul arvestati suurusjärk väiksema investeeringuga.
      Rail Baltica tasuvuse osas ei olnud taanlased optimistlikud. Majanduslikult kõige jõulisemaks pidasid nad 120-kilomeetrilise keskmise kiirusega sõitvaid ronge Tartut ja Valgat läbival raudteel, mis tagaks kõrgeima investeeringutasuvuse ja oleks ühtlasi kõige kergemini teostatav.

      Samal ajal tulevikku arvestades loeti kõige perspektiivikamaks – ka majanduslikult – Pärnut läbiv raudtee, kuigi see loob riskid, mis kaasnevad võimalusega saada lisainvesteeringuid avalikust sektorist.”
      Selle tõlge on veel saadaval http://www.mkm.ee/failid/RaiBaltica%20Feasibility%20Study%20Final%20Report-peamised%20jareldused%20ja%20soovitused%20eestik.05.02.07.pdf

      Vaatasin toodud linke. Reformierakonna pressiteade – ei sisenda usku. Majandusministeeriumi lehel on viide algsele uuringule aga selle failid pole enam kättesaadavad. Vaatasin MKM-i lehe kokkuvõttest praegust kaupade veo tabelit ja tundub, et seda raudteed on vaja paberi, puidu ja kütuste veoks. Inimeste osakaal saab olema teisejärguline.
      Päritolu – Sihtkoht Kaup Tuhat tonni
      Soome – Saksamaa Paber 2 549
      Läti – Soome Puitesemed 1 257
      Soome – Poola Mineraalkütused ja -õlid 1 149
      Soome – Saksamaa Puitesemed 1 084
      Leedu – Läti Mineraalkütused ja -õlid 825
      Leedu – Eesti Mineraalkütused ja -õlid 599
      Leedu – Soome Puitesemed 411
      Soome – Poola Paber 404
      Saksamaa – Soome Raud ja teras 404
      Soome – Saksamaa Mineraalkütused ja -õlid 347
      Läti – Saksamaa Puitesemed 325
      Poola – Leedu Toiduained 305

      Seejuures kavandatakse ehitamist hoopis Poola-Leedu-Läti kaudu.
      Mulle tundub, et uue trassi rajamine on võimalus spekuleerida selle alla jääva maaga ning seetõttu tekitab kahtlusi. Samuti ei tee Reformierakond midagi, millest neile pole isiklikku kasu. Näiteks Mõõdukatel varastatud vanemapalga idee, isamaalastelt varastatud (dividendide) tulumaksu alandamine, jne. Teema väärib ka edaspidi kirjutamist.

  2. Tartu kaudu ehitamine ei ole päevakorras. Pärnu kaudu on selgelt tasuvam, sest peamiseks tuluallikaks saavad kaubaveod ja neid ei ole mõtet Tartu kaudu põhjendamatult pikendama hakata. Tallinn-Riia sõiduaeg tuleb 1h 53min.

    Vt http://www.mkm.ee/public/1Rail_Baltica_Feasibility_Study_Final_Report_Main_05.03.074.pdf

    • Tartu eelistamisest rääkis just 2007. aastal valminud eelnev analüüs:
      http://www.mkm.ee/failid/RaiBaltica%20Feasibility%20Study%20Final%20Report-peamised%20jareldused%20ja%20soovitused%20eestik.05.02.07.pdf

      Minu arvates oleks Tapa ja Tartu kaudu Riia ning Euroopaga ühendatud ka märska rahvarohkemad Põhja-Eesti (Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa), Ida-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa) ja Lõuna-Eesti (Valga-, Võru-, Põlvamaa).
      Pärnu puhul oleksid hästi kaetud Raplamaa ja Pärnumaa. Seevastu Järva- ja Viljandimaa jaoks pole väga vahet, kummal trassil rongiliiklus käiks. See käib nii reisijate kui kaupade veo kohta.

      • Tartu-poolse liini rahvarohkus on illusoorne. Ma ei mäleta, mis laiusega koridori ulatuses vaadati, aga rahvaarv tuli nii Tartu kui Pärnu variandil üsna ühesugune. 2011. aasta tasuvusuuringu täistekstis on sellest juttu.

      • Vastus PP-le.

        On tõesti illusoorne. Tartu ei ole suurlinn vaid ainult natuke suurem linn kui Pärnu. Samamoodi ei asu Läti poolel Taru ja Valga vahel suurlinnasid. COWI failis muidu on veel täpsemalt populatsiooniteemat käsitletud. COWI omas on detail et 50km kaugusel raudteest on ca 8,2 miljonit +-0,2 inimest. Laias plaanis on tegu sama suure hulga inimestega. Seega inimeste argument ei päde ja ei lähe arvesse.

        Arvesse läheb ainult kaubaveo argument. AECOMi vahe- ja lõppraport on täis mudeleid ja hinnanguid mis näitavad et Pärnu variandid teevad igas asendis Tartule ära. Eriti sensitiivsusanalüüside puhul on lausa lõbus vaadata kuidas isegi Pärnu 1520 aeglane trass vanal muldkehal suudaks mahtudes võita uut 1435 mm peal kiiret Tartu varianti. Aga ega siin ei ole midagi imestada. Kauba vedaja peab iga läbitud kilomeetri eest tasuma infrastruktuuri kasutamise tasu ja kui on 100km pikem/kallim, no siis ei lähe kaupa Tartusse.

        Oluline detail inimeste teema juures on ka majutatud turistid http://www.stat.ee/ppe-46951 Kuigi Pärnus on vähem inimesi kui Tartus, siis turistid annavad Pärnu suunalisse inimestekäibesse olulise lisa ja Pärnu on tegelikult de facto praegu suurema rahvusvahelise tähstsuega linn kui Tartu. Ma julgen isegi arvata et välisturistid suudavad ületada Tartu Ülikoolis käivaid Eesti üliõpilaste arvu ja tähtsust sest Soomes käib üle kolme korra rohkem Soome turiste kui Tartus.

        2010 aastal majutatud kõik turistid linnas (allikas: statistikaameti tabel TU131)
        Tallinn 1 289 372
        Pärnu 220 375 !!
        Tartu 139 714 !!

        2010 aastal majutatud Soome turistid linnas (allikas: statistikaameti tabel TU131)
        Tallinn 595 553
        Pärnu 104 053 !!
        Tartu 27 116 !!

        Seega suhtun ülimalt skeptiliselt väitesse, et Pärnus ei ole inimesi ja kellel on tarvis Pärnusse sõita. Eks ikka nendel inimestel kes praegu Pärnusse sõidavad.

      • Parandus:

        Ma julgen isegi arvata et välisturistid suudavad ületada Tartu Ülikoolis käivaid Eesti üliõpilaste arvu ja tähtsust sest PÄRNUS käib üle kolme korra rohkem Soome turiste kui Tartus.

  3. Virgo, COWI “analüüs” on kahetsusväärne eksitus. COWI analüüsi ära võta tõsiselt. COWI analüüsis situatsiooni nii:
    Variant 1. “Rail Baltica” läbi Tartu, 1520 mm, 120 km/h (ehk olemasoleva raudtee remontimine)
    Variant 2. “Rail Baltica” läbi Tartu, 1520 mm, 160 km/h (ehk olemasoleva remonditud raudtee remontimine kiiremale kiirusele)
    Variant 3. Rail Baltica läni Pärnu, 1435, 220 km/h, uuel muldkehal.

    Juunis valminud AECOMi uuring analüüsis situatsiooni nii:
    * Pärnu 1520 olemasolev raudtee
    * Tartu 1520 olemasolev raudtee
    * Pärnu 1435 uus raudtee
    * Tartu 1435 uus raudtee

    COWI analüüsis puudub võimalus võrrelda uut läbi Pärnu minevat ja uut läbi Tartu minevat ning vana läbi Pärnu minevat ja vana läbi Tartu minevat rauddteed. Ainult vana läbi Tartu ja uus läbi Pärnu. Loomulikult on Pärnu uus kallim kui Tartu vana raudtee. See on ju selge. COWI analüüsis muide nagu isegi aru saad ei ole 1435 mm 220km/h varianti Tartu jaoks vaid Tartu suund jääb kõigest 160km/h 1520mm raudtee tasemeni. Sisulist võitu või uut kvaliteeti Tartu suund sellisel kujul ei tooks. Kiirused, teenuse kvaliteet ja kallidus ümber Tartu sõitmisel läheks liiga suureks. Lisaks on ebatäpne seisukoht, et COWI analüüsi järel Pärnu suunast loobuti. Ei loobutud. Loobuti hoopis kohe läbi Pärnu minemast ja mindi enne esimese ja teise etapina läbi Tartu. Pärnu kiire ja euroopa laiuses raudtee jäeti teadlikult kõige lõppu, aga sellest ei loobutud.

    Inimeste osakaal ongi teisejärguline sest inimeste vedu ei suuda raudtee maksumust tagasi teenida. Saad sellest õieti aru. Vaata nüüd täpsemalt COWI analüüsi, seal on olemas ka populatsioonid Baltikumis. Kui sa tähelepanelikult vaatad, siis ega trassidel suurt vahet ei ole. Mõlema ääres 50km kaugusel elab umbes 8,2 miljonit inimest. Tartu poole nihutamine annab ainult väikese eelise aga see ei saa määravaks. Määravaks saab see et Tartu suund on 100 km pikem. Kuna uue taristu ehitamine maksab üle 4 miljoni euro, siis Tartu suuna hind on üle 400 miljoni euro ehk üle 6 miljardi krooni kallim. Täpselt sama kehtib hiljem opereerimise kohta kui iga kilomeetri ja iga tonni eest tuleb kaubavedajal maksta infrastruktuuri kasutamise tasu. Kuna autode ja laevadega on samuti võimalik kaupa vedada, siis Rail Baltica läbi Tartu ei oleks konkurentisvõimeline. AECOMi lõpparuanne toob selle selgelt välja. Läbi Pärnu hakkab Põhja-Lõuna teljel liikuma miljoneid tonne rohkem kaupa kui läbi Tartu suuna. Ja ainult kaup on see mille pärast Rail Baltica tehakse.

    Uue trassi alla jääva maaga spekuleerimisest ei tõuse tulu. Uus Rail Baltica liigub peamiselt mööda metsi ja põllumaad, seega on maad vaja vähem kokku osta kallimates piirkondades nagu linnad. Tartu suund on just seetõttu halb et sinna jääb ette palju mõnetuhande elanikuga väikeseid linnakesi kus peatuma ei hakata ja kus hoog tuleb maha tõmmata ja kus on palju autoteedega ristumisi mis tuleb viia eritasandiliseks ja kus kinnisvara väärtus mis kokku tuleb osta on palju suurem. Lisaks on nt Leedus juba vastu võetud riiklikult olulise tähtsusega infrastruktuuriobjektide maa riigistamise seadus mis lihtsustab maa kokkuostmist riigi poolt. http://www.tarkgruntesutkiene.com/est/uudised/uudised/leedu-parlament-vottis-vastu-tark-grunte-sutkiene-valja-tootatud-seaduse Samuti on saand lahenduse Marijanpole linna ümber keenud ja kohalike korrumpeerunud poliitikute seotud olnud maa-afäär kus kohalikud poliitikud suunasid ümbersõitu nendele maadele mida nad ise on kokku ostnud.

  4. Mina ei saa ikkagi päriselt aru, mida see Guest taotleb. Ühelt poolt ütleb, et raudteed on vaja kaupade veoks. Teisalt jälle tõestab inimeste arvudega, et Pärnu on soodsam koridor. Samas võiks öelda, et Tartus on olemas rahvusvaheline lennuväli, raudteejaam on suhteliselt linnas sees (Pärnus on see mingi 3 kilomeetrit kesklinnast).
    Kui ma vaatan veelkord neid kaupade koguseid ja lähte- ning sihtkohti, siis enamasti on nendeks Soome ja Saksamaa või Poola. Nende vahel on kindlasti odavam vedada meritsi kaupa kui panna maismaale rööpaid. Poliitikud kindlasti tahaksid kulutada miljard eurot ja 2 miljardit eurot veel EL-i rahasid, sest liiprite vahel lindi lõikamisest saavad kõik aru.
    Arvestada tuleks ka seda, et Leedu inimeste arv on 10 aastaga vähenenud 500 inimese võrra. Järgmise aasta lõpus saame teada kui palju on Eestist ära läinud inimesi. Praegu tundub, et Rail Baltica poolt on kaupade vedajad ja turistide teenindajad. Poliitikud hakkasid ka tõmblema siis kui oli see Islandi vulkaanijama ja lennukid ei lennanud. Nemad tahaksid ka maismaaühendust Euroopaga.

    Ütlen oma praeguse seisukoha välja, et Eestil on tõsisemaid väljakutseid kui hakata Rail Balticat ehitama. Raudteede aeg on möödas. Vähemalt rikastes riikides. Indias võib sealne raudteefirma olla riigi suurim tööandja aga Euroopas ja Ameerikas see ei ole nii. Tulusad on ikkagi muud valdkonnad. Rikkaks ei saada paberi, puidu ja kütuste vedamisega Soome ja Poola vahel. Eestis pole ka (transiit)reisijate arvu, mis õigustaks raudtee ehitamist. Samuti on märgatav osa Pärnu külalistest lihtsalt sanatooriumites puhkajad. Nemad tuuakse kohale bussidega ja ma ei kujuta ette, et neid hakatakse laevalt bussi ajama, siis rongile ümber laadima, siis rongilt jälle bussile ja lõpuks sanatooriumi.

    • Guesti eesmärk pole midagi muud kui et Virgo Kruve lõpetaks Rail Baltica teemal hämamise. Teema on ilmselgelt way above your head, kuid samas oluline riigile et hämamist mitte ignoreerida.

      Ütlesid: “Ühelt poolt ütleb, et raudteed on vaja kaupade veoks. Teisalt jälle tõestab inimeste arvudega, et Pärnu on soodsam koridor.”
      Müstikat siin pole, sest see on vasus osaliselt Sinule endale “vaid Tallinn-Tapa-Tartu-Valga kaudu. Milleks otse läbi Pärnu sõita kui võib ka ringiga?” ja kommenteerijale PP kes tabavalt tõstatas väärarvamuse millega selgitatakse Tartu eelist Pärnu ees tavaliselt. Loomulikult pidin kirjutama natuke pikema selgitusega, sest lihtsalt öelda Pärnu on parem kui Tartu ei too mõtet kohale. Sellest oled aga õieti aru saanud et tegelikult ei tohikski reisijate teemal peatuda sest ainuke oluline küsimus on kas kaupa tuleb või ei tule. Kui tuleb, siis raudtee tuleb. Kui ei tule, siis raudteed ei tule. Reisijatevedu lihtsalt liitub kaubaveoks mõeldud raudteele. Aga kuna alati üritatakse põhjendada Tartu suuna eelist kuna “Tartu on suur linn ja teaduslinn”, siis on vaja selgitada ka seda et Tartu ei ole mitte inimeste arvu koos turistidega arvestades suurem ja tähtsam kui Pärnu. Pigem ollakse võrdsed. Tuleme järgmise väite juurde: “Tartus on olemas rahvusvaheline lennuväli”. Tartu sai omale rahvusvahelise lennuvälja tänu osavale lobbytööle. Üks oluline põhjus miks selgitati et lennujaama on vaja, oli loomulikult et Tartus on ülikool (sellega põhjendavad Tartlased üldse kõike) ja ülikoolis korraldatakse teaduskonverentse. Kui me läheme statistikaameti turismi andmete juurde tabelisse TU132, siis me näeme et konverentsidest osalejad:
      Tallinn 2010, 37 557
      Pärnu 2010, 5670
      Tartu 2010, 7424
      Eelmised aastad on Tartu ja Pärnu osas võrdsemad olnud. Nagu näeme, siis Tartu ei ole eriline konverentsilinn sest Pärnu kus puudub ülikool tõmbab ligi peaaegu sama palju konverentsituriste kui Tartugi. Milleks nüüd Tartule rahvusvaheline lennujaam ja raudtee põhjendusega et ülikool vajab seda. Ei vaja ju! Miks siis inimesi ei lähe praegu Tartusse?

      Oled õieti aru saanud et Soome ja Saksamaa omavaheline kaubavedu hakkab domineerima. Selleks üldiselt raudtee tehaksegi. Austria ja Soome vahele pannakse käima konteinerrong http://www.railbaltic.eu/en/naujas-konteinerinis-traukinys-sujungs-suomija-su-austrija/
      DB Schenker soovib Põhja-Lõuna teljel käivitada rongitee http://www.dbschenker.com/site/logistics/dbschenker/com/en/about__dbschenker/best__practice/news/dbschenker__hangartner.html
      Schenker sõlmib koostööleppe Leedu raudteega http://www.logistikauudised.ee/article/2011/5/16/schenker-solmib-koostooleppe-leedu-raudteega
      Schenker laiendab oma tegevust Eestis http://www.logistikauudised.ee/Default.aspx?PublicationId=46ebb248-fac1-44c0-99e4-266318e95840
      Kaup on seotud Botnia lahe piirkonnas asuvate maavaradega ja Skandinaavia tööstuspotentsiaali realiseerimisega. http://www.bothniancorridor.com/ + http://www.tulli.fi/en/finnish_customs/statistics/statistics/commodity/index.jsp

      Oled valesti aru saanud et merel on kaupa odavam vedada või vähemalt alahindad mereveol kaupade veo kulude kasvu. Raudteel kasvab kaubaveo hind kõige aeglasemalt võrreldes mere ja autotranspordiga. Euroopa Liit on keshtestamas rangemaid nõudmisi nii laevade kui ka rekkade kütusele ( EK: inimeste tervis kaalub üles mereveo kulumiljardid http://www.logistikauudised.ee/article/2011/7/18/ek-inimeste-tervis-kaalub-ules-mereveo-kulumiljardid ). ELil on ambitsioonikad plaanid tuua suur kogus rekkadel veetavat kaupa raudteele. Seega on ka vale väide, et “Eestil on tõsisemaid väljakutseid kui hakata Rail Balticat ehitama”. Rail Baltica või raudteeühenduse olemasolu on see mis mõjutab kõiki inimesi kuna aitab kaupade hinda hoida madalamal kui siis kui me peaks kogu kauba vedama kohale rekkadega (kütuste lisatasud ja green agenda). Eriti on see väide vale seetõttu et Rail Balticat ei hakka ehitama mitte Eesti ise vaid Eesti saaks väga suure osa Euroopa toetust projektile. Muudele projektidele Eesti nii suurt toetust ei saa.

      Kui jääb veel midagi selgusetuks siis võin selgitada.

    • Pärnus asub samuti rahvusvaheline lennuväli – lennurajaga 2480x45m (Tartus 1800x30m). Kui Tallinnas olid 2008. aastal ümberehitustööde tõttu piirangud, toimusid kaubaveod just Pärnu kaudu (foto: http://farm4.static.flickr.com/3108/2680107072_5386af1279_b.jpg). Lähiajal läheb suuremahuliseks renoveerimiseks, mille käigus saab praegu kehvas seisukorras olev lennurada täispikkuses uue katte: http://www.parnupostimees.ee/426697/parnu-lennuvali-tehakse-korda/ (eelmisel toetusteperioodil renoveeriti Kuressaare ja Tartu ning laiendati natuke Kärdlat).

      Praegune raudteejaam asub küll 3 km kaugusel, aga vaid klassikalisest linnasüdamest (Rüütli tn). Linna kaubanduslik kese nihkub üha enam Papiniidu ristmiku juurde, kuhu on rajatud suured ostukeskused ja mille külje all on Mai magalarajoon. Uue raudteejaama asukohana nähakse just Papiniidu ristmikku.

      Nii et Tartul märkimisväärset eelised puuduvad.

    • “Eriti on see väide vale seetõttu et Rail Balticat ei hakka ehitama mitte Eesti ise vaid Eesti saaks väga suure osa Euroopa toetust projektile. Muudele projektidele Eesti nii suurt toetust ei saa.”
      See Guest´i väide näib õigustavat ainult rehepaplust, et Euroopa onud annavad suurte projektide jaoks ja sellel põhjusel peame raudtee ehitama. Meie omaosalus jääb 1/3 peale ja minu jaoks on ka see piisavalt suur summa, et selle vajadust kaaluda. Asjaolu, et 2/3 rahast tuleb Euroopalt, ei anna õigust seda mõtlematult kulutada. Suhtumine peaks olema selline, et iga Euroopa Liidu euro on ka minu euro, mida tuleb läbimõeldult kasutada.

      Samuti on reformierakondlikult populistlik väide, et Rail Baltica alandab Eestis tarbitavate toodete hinda. Vaadates meie peamisi kaubanduspartnereid ja importi, siis mina ei näe võimalust meretranspordi asendamiseks raudteedega. Mul on tunne, et olen sattunud vaidlema ühe tulihingelise kaubavedude pooldajaga, äkki isegi sellisega, kes omab põhjalikke teadmisi taustast, sest tal on oma huvid selles (saaks kasu projekti teostumisest, eriti läbi Pärnu). Mina ei pea õigeks, et maksumaksja rahadega tehakse projekt kaupade veoks ehk erafirmadele huvides.

      • Virgo, probleem ei ole minu transiidi või raudtee huvides vaid sinu nõrgas ettevalmistuses debatti sisenemisel. Esimene postitus nimetab Taavi Rõivast võhikuks samas kui Sinu enda postitused ilmutavad veel suuremat võhiklikkust. Seda üritangi parandada, juhtides tähelepanu reaalselele olukorrale. Kuna ülejäänud blogi on samuti täis vandenõuteooriaid ja luulusid, siis ma ei imesta et kahtlustad mind ka mingi varjatud agenda omamises. Ma ei räägi et kindlasti peab raudtee ehitama. AECOM on välja öelnud teatavad eeltingimused mille puhul on idee mõistlik.

        Rail Baltica juures tuleb tõesti teravat tähelepanu pöörata maksuraha mõistlikule kasutamisele. Kuid ebamõistlik ei ole mitte kiire raudtee ehitamine läbi Pärnu vaid aeglase ehitamine läbi Tartu. Sest aeglane raudtee läbi Tartu ei too Põhja-Lõuna teljele mingit kauba ega reisijatevoogu mis raudtee ehitamise kinni aitaks maksta. Läbi Tartu on planeeritud kas liiga aeglane ühendus või muutub see ühendus liiga kulukaks neile kel potentsiaalne huvi on. Samuti on kõigi märkide järgi ebamõistlik siseriiklikule raudteele tähelepanu pööramine nagu soovid “Rongiliikluse seisukohalt on palju olulisem siseriikliku infrastrukstuuri parandamine. Kasvõi olemasoleva paremaks ehitamine, näiteks elektriraudtee pikendamine Aegviidust kuni Tapa ja Rakvereni”.

        Kruve: “Mina ei pea õigeks, et maksumaksja rahadega tehakse projekt kaupade veoks ehk erafirmadele huvides.”
        Esiteks on raudtee alati olnud kaubaveo taristu ja seetõttu on keeruline ilma kaubavoogudeta raudtee ehitamist Baltikumi madala elanike arvu juures põhjendada. Kui ei usu, siis palun tutvuda uuringutega. Tuleb välja selge fakt et ilma Soome-Saksamaa vahelise kaubaveota Rail Balticut ei ehita. Samamoodi on kaup oluline siseriiklike projektide juures: senini on ka Tartu suundal raudtee padandamine toimunud seetõttu et Ida-Lääne transiit läheb läbi Tartu. Ega seda inimeste pärast ei ole tehtud. Kuna Soomes on rahvastik kasvav ja Lääne-Euroopas või Kesk-Euroopas lihtsalt suur ja Soome-Euroopa transiit on peamine tuluallikas, siis kohalike elanike lahkumine ei mängigi nii palju rolli.
        Teiseks ei tehta erafirmadele raudteed ehitades kingitust. AECOM on oma arvutustes jõudnud järeldusele et projekt on finantsiliselt stabiilne alates esimesest aastast. Keegi ei anna niisama raha erafirmadele. Kauba ja reisjate vedajad maksavad iga kilomeetri eest infrastruktuuri tasu. See fakt peaks teemast rääkijale selge olema.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga