Norras on täna omavalitsuse valimised
Ma ei ole Eesti ajakirjandust viimastel päevadel vaadanud, et kas seal on juttu täna toimuvatest Norra kohaliku omavalitsuse valimistest aga olen nende kohta infot kogunud ja ilmselt lähiajal kirjutan pikemalt.
Siiani on taolised tähelepanekud. Kandidaadid tuli nimetada juba märtsis, eelvalimised algasid 1. juulil ja kestsid kuni 9. septembrini (üle 2 kuu!). Esmakordselt oli sellel perioodil võimalik ka e-hääletada interneti teel, kuigi jaoskonnas antud paberhääl on endiselt ülimuslik. Erinevalt Eesti süsteemist saavad sealsed valijad ka kontrollkoodi, mille alusel neil oleks võimalik hiljem kontrollida, et nende hääl anti nagu nad kavatsesid ja sellisena läks see ka lugemisele. Eestis taolist järelkontrolli võimalust ei ole. Praeguseks on e-valijaid olnud 28 tuhat (igaüks andis 2 häält valla/linna ja “maakonna” jaoks). E-valimised korraldati pilootprojektina 10 omavalitsuses. Praeguseks on teada 78 juhtumit kui inimestele süsteemi poolt antud kood ei kattunud ehk esines probleem sedeliga. Selle tekkimise põhjused pole veel teada. Eestis sellist asja tuvastada ei olnud võimalik, sest ükski valija ei saanud tõestada, et tema hääl salvestati nagu ta oli valiku teinud või seda hiljem loeti õigesti. Sa ei saanud isegi e-valimistel osalemist tõestada! Järelikult on Eestis e-valimised kulgenud hästi, sest süsteemi kohta omab infot väike sisering, kes seda ei avalikusta ja umbes 120 tuhat valijat ei oma võimalust kontrollimiseks. Näiteks igasuguste digitaalsete projektide vead (e-kool, e-tervis, jne) tulevad ilmsiks just kasutajate ligipääsul ja süsteemi kasutamisega. Probleem on põhjalikum, sellest hetkel pikemalt ei kirjuta.
Täna enam e-hääletusel osaleda ei saa ja valida on võimalik ainult jaoskonnas. Kas täna antud hääl tühistab ka varasema e-hääle, ei oska ma praegu veel öelda aga seda peaks uurima. Miks läks Norra e-valimiste katsetamisele? Sest valimiste osalus oli madal ja samuti loodetakse alandada valimiste läbiviimise kulusid. Eile toimus neil ka tutvustav pressikonverent, mille ettekanded kergitasid e-valimiste läbiviimiselt katet. Näiteks selgus, et nende süsteemi kood on küll avalikult internetis aga tegelikud valimised korraldati ikkagi muudetud koodi kasutades. Kui suured oli erinevused, seda ei öeldud aga väideti, et nad lihtsalt ei jõudnud lehele viimast koodi ülesse panna. Arvestades mitme kuu jooksul toimuvaid valimisi, ei tundu see eriti usutavana.
Mis tuli eilsel tutvustaval seminaril ka välja, et korraldajatel pole selget lahendust olukorrale kui valija sedeliga saadud kood ei lähe kokku süsteemi tulemuste lugemise arvestusega. Küsija oli vist Eestist, vähemalt aktsendi järgi, kuigi ma ei tunne teda nägupidi. Seejuures on tööd tehtud 2,5 aastat, sellest viimane eriti tõsiselt.
Seejuures rõhutavad nad seda kui pilootvalimist, mille tulemustest sõltub selle edaspidine võimalik kasutus. Ka nende parlamendis on osa parteisid e-valimiste rakendamisele vastu. Argumente ja osapooli ma hetkel nii täpselt ei tea, et neid siia kirja panna.
Olen uurinud Euroopas kasutatavaid e-valimiste süsteeme ja Norra lahendus on maailmas esmakordne, sest kusagil mujal pole varem valijale antud kontrollkoodi tulemuse korrektse lugemise ja hääle arvestamise kontrollimiseks. Kui neil läheb edukalt, siis oleme lahendanud väga palju ka Eestit puudutavaid muresid. Ennekõike sedeli rikkumatuse ja valija kavatsuste järgi õigest lugemise. Erinevalt Eestist sai Norra valija edastada ka tühja sedeli, kus ei olnud märgitud ühtegi eelistust. Eestis seda võimalust ei ole. Samas meie parlamendis on võimalus jääda erapooletuks kui ei ole sobivat valikut. Võiks ka valijatele anda selle võimaluse, sest muidu ta lihtsalt ei tulegi valima (sedelit rikkuma).