inimesedpoliitikaReformierakond ja IRL salaliikmed

Kellest saab Reformierakonna 10 000. liige ja miks nad liialdasid liikmete arvu 214 võrra suuremaks?

Lugesin pühapäeval Postimehest, et Reformierakonnal on liikmeid 10200. Huvitav küll, ma nagu ei ole lugenud pressiteadet, et kellest sai liige number 10 000 nende erakonnas. Vaatasin Äriregistri lehelt, seal on kirjas 9986 nime.

Registri andmete järgi on Reformierakonnal 9986 liiget (18. september 2011)
Registri andmete järgi on Reformierakonnal 9986 liiget (18. september 2011)

Järelikult on see pressiteade veel koostamata. Tavaliselt on erakonnad kasutanud tuhande liikme lisandumise maagiat ja valinud selleks mõne väljapaistva inimese. Mulle ei meenu ühtegi juhust kui selle numbri oleks saanud mõni varem meedias näitamata jäänud inimene. See on võimalus tal alustada oma poliitiku karjääri, öelda midagi tähendusrikast oma tulevase tegevuse kohta ja kiita erakonna ainuõigsust. Näiteks Reformierakonna 9000. liige oli möödunud aasta novembris Andrei Korobeinik, kes selle aasta märtsis kandideeris Pärnumaal.

Postimehe artikkel

Ajalehe Postimees artikkel 18. septembril rõhutas SDE liikmete arvu tõusu käesoleval aastal
Ajalehe Postimees artikkel 18. septembril rõhutas SDE liikmete arvu tõusu käesoleval aastal

Kas Reformierakonna peasekretär Martin Kukk esitas ettekavatsetult valeinfot liikmete arvu kohta või ta lihtsalt ei teadnud liikmete arvu? Võimalik on ka selline situatsioon, et liikmeteks ongi vastu võetud rohkem inimesi kui neid registris kajastub, sest nende andmed pole veel registrisse sisestatud. Ainus sõltumatu liikmete arvestuse koht on siiski register. Kui hakkaksime arvestama ka kellegi käes olevaid avaldusi, mis pole veel registrisse kantud, siis võiks näiteks Eestimaa Rohelised tulla Marek Strandbergi suu läbi välja teatega, et tegelikult on rohelistel liikmeid kõige rohkem, sest umbes 11 tuhat avaldust on tal koduses seifis. Ta korjas need isiklikult aga praeguse juhatuse kätte ei usaldanud. Tõestage, et see pole nii!

Sotsiaaldemokraatide liikmete arv on kasvanud 20% käesoleval aastal. Sellest numbrist ei sõltu ju tegelikult mitte midagi muud peale võimaliku liikmemaksu laekumise. Samas on see erakondade kulutustest üliväike osa. Aastas kogutakse seda paarsada tuhat krooni aga valimisteks kulutatakse miljonites kroonides. Võrreldes riigilt saadavate summadega on liikmemaksud ilmselt 1 protsent (riigilt toetust aastas umbes 100 miljonit kõigile parteidele, liikmemakse kõigilt erakondadelt mitte üle miljoni).

Erakonna liikmete arvuga on nagu Kuule reisimisega. Mõtet on olla ainult esimene, sest teine koht ei maksa sisuliselt midagi. Sa oled kas suurim või siis ei huvita kedagi täpselt asukoht 3. ja 5. koha vahel.

Liimete arvu kasvul on minu meelest ka negatiivsed mõjud:

  1. Suurem liikmete arv tähendab üldkoosoleku suuremaks muutumist ja selleks kuluvate rahade kasvamist. Minimaalne nõue on 10% liikmetest ja ruumide rentimise ning muude korraldamise kulude (transport) suhtes on ikkagi märgatav vahe, kas ühte kohta on vaja tuua 130 või 1200 erakondlast.
  2. Mida rohkem liikmeid, seda suurem tõenäosus probleemsete liikmete saamiseks (provokaatorid, kiiksuga).
  3. Suurem liikmete arv ei mõjuta erakonna kampaania edukust, sest tänavatel osaleb väike osa liikmetest ja kuni veerand võivad olla üldse oma erakondlikku seost boikoteerivat (nad ei suhtle erakonnaga ega ole kuidagi kaasatud).
  4. Stiimul on olla ainult suurim ehk esimene. Juba teine koht pole nii ihaldusväärne.
  5. Suurema organisatsiooni korral nõrgenevad juhtide ja lihtliikmete seosed. Näiteks 1359 liikmega roheliste esimees suudab tõenäoliselt nägupidi meeles pidada vähemalt pooled oma liikmed aga inimlikult pole mõeldav, et pead meeles näiteks 4200 rahvaliitlase nägu ja nende elulugu kui erakonnas on juba 8400 liiget.

Massiparteide aeg on tegelikult mööda saanud, vähemalt seda olen lugenud kirjandusest ja mul pole argumente vastuväideteks (minu arvamus ühtib). Alles on jäänud elukutseliste poliitikute ja turundusest tuntud võtetega kampaania. Kampaaniasse panustatud vahenditel on selge seos saadava tulemusega. Seega, mida rohkem raha, seda rohkem kohti. Liikmete arvul ja tulemusel puudub seos.

Veelkord. Erakonna liikmete arvul ei ole seost tema eduga poliikas või valimistel. Näiteks Rahvaliidul on rohkem kui 8402 liiget ja SDE-l praeguseks 3989 aga esimene neist ei saanud parlamenti ühtegi kohta ja teine sai neid lausa 19. Muide, lähiajal on oodata pressiteadet, et SDE liikmete arv jõudis 4000 liikmeni. Äkki oli see pressiteade ettevalmistus?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga