Soome elekter on odavam kui Eestis

Eestis maksab tarbija elektri eest alates 8,86 eurosenti kWh eest. Soomes oli samaväärse tarbimise korral käesoleval aastal kõrgeim hind 8,62 eurosenti. Tavalise Eesti Energia kodupaketi pakutud hind oli märgatavalt kõrgem – alates 10,91 eurosenti. Täielik arusaamatus, miks on Eestis elektri hind kõrgem kui Soomes ja miks me kulutame 2 miljardit krooni vanas rahas, et ehitada Kiisale(?) varuelektrijaam. Mulle tundub, et selle mõte on just tagada Soome mineva elektri eksport võimalike puudujääkide või katkestuste eest.

Soome televisioonist nägin ka uudist, et neil on seal elektri hind börsil langenud 30-50 protsenti(YLE tekst). Peamiselt kahel põhjusel. Norra ja Rootsi hüdrojaamade paisud on vett täis ehk ressurss elektri tootmiseks on piisav ja samuti pole praeguses majanduse olukorras ette näha sellist olukorda, et tarbimine peaks kasvama. Tuuakse näide, et Oulu Energia nimelise firma kliendid saavad eelmise talvega võrreldes umbes 10% odavama elektri.

Artikli juures toodud näited pakuvad elektri hinnaks isegi 6,35 kuni 8,57 eurosenti kWh. Seal oli arvestatud tarbimiseks 20 tuhat kWh aastas, mis minu meelest on liiga palju. Kasutasin nende elektri hindade võrdlemise lehekülge ja tegin arvestuse 5000 kWh tarbimise jaoks. Tulemus oli siis järgnev:

Soome elektri hind aasta alguses leheküljelt http://www.sahkonhinta.fi/summariesandgraphs

Soome elektri hind aasta alguses leheküljelt http://www.sahkonhinta.fi/summariesandgraphs

Ja sama tabeli lõpp käesolevast ajast:

Soome hinnad septembris 2011 samalt lehelt http://www.sahkonhinta.fi/summariesandgraphs

Soome hinnad septembris 2011 samalt lehelt http://www.sahkonhinta.fi/summariesandgraphs

Minu alguses toodud näide oli Eestiga samaväärse tarbimise kohta(4000 või 5000), sellest ka natuke kõrgemad hinnad. Eesti Energi pakub internetis välja järgnevad hinnad:

Eesti elektri hinnad lehekülje https://www.energia.ee/et/home/electricity/rates järgi.

Eesti elektri hinnad lehekülje https://www.energia.ee/et/home/electricity/rates järgi.

Elektri puhul on ilmselt olemas mastaabiefekt. See tähendab, et suurema koguse puhul on iga üksiku ühiku hind madalam, sest selle tootmiseks tehtud investeeringud jagunevad lihtsalt suurema hulga tarbijate/ostjate vahel ära. Eesti jaoks oleks seetõttu tarbimise vähenemine isegi vastupidise efekti andev ja tooks kaasa ühikuhindade tõusu. Äkki ei peaks ikkagi elektrikütet välja võtma ja energiasäästlikumaid masinaid soetama? Alguses saavad üksikud tarbijad sellest hinnavõitu aga kui kogu riigi peale kukub tarbimine näiteks 20%, siis see tähendab kas uute ekspordivõimaluste leidmist või siseturu hindade tõstmist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga