Edetabel: Eurotsooni riigivõlg inimese kohta 2010. aastaks

29. septembri Riigikogu otsus 90OE tekitas minus huvi Eurotsooni liikmesriikide kodanike võlakoorma väljaselgitamiseks. Seejuures ma räägin võlast iga inimese kohta, olgu ta siis vastsündinu või dementne vanur.

Algul kasutasin riigivõla selgitamiseks google otsingut ja piltide otsingut aga tulemusena saadud info ei olnud ligilähedane ülevaate saamiseks. Kohtasin vaid loosungeid stiilis, et millisel riigil on väikseim avaliku sektori võlg ja millisel on see kasvanud.

Pöördusin siis lähteandmete ametliku allika poole ja uurisin eurostati andmebaase. Nad ei koosta graafikuid aga annavad liikmesriikide kohta numbrilisi ülevaateid. Loomulikult ei arvuta nad ka võlga inimese kohta ega selle muutumist aastate jooksul. Siiski sain kätte avaliku sektori võla üldsummad (tabel teina225) ning otsisin sinna kõrvale ka rahvastiku kohta käivad andmed.

Võrdluse aluseks otsustasin võtta 2004. aasta kui me liitusime ja möödunud 2010. aasta. See on 7 aasta pikkune periood. Tulemus oli ühene, kõigi liikmesriikide võlakoorem oli kasvanud. Ometigi polnud võlgu elamine kõikjal ühesugune. Nagu võiski eeldada, siis enim olid võlgu võtnud iIirlased. Nende võlg oli sisuliselt kolmekordistunud sellel ajal ja juurdekasv oli olnud 22067 eurot inimese kohta. See ilmselt oligi paljuräägitud Iirimaa majanduskasv või Keldi tiiger kui tegelikult laenati raha riiklike kohustuste täitmiseks. Teisele kohale jõudis Kreeka (12414 eurot), mis oli umbes poole vähem juurde laenanud. Kolmandale kohale tuli Luksemburg (11142€), mis väikse riigi kohta on ka märkimisväärne saavutus.

Nüüd jõuame aga minu meelest eurotsooni ees ootava probleemini. Neljandal ja viiendal kohal olid Saksamaa (7824 € iga sakslase kohta) ja Prantsusmaa (7163 €), kes olid isegi rohkem laenanud inimese kohta kui praegu probleemsete riikidena kõneainet pakkuvad Portugal (6896 €), Itaalia (5424 €) või Hispaania (4661 €). Asjaolu, et iga sakslase ja prantslase kohta (14987) on vaid natuke rohkem laenanud portugaallane, itaallane ja hispaanlane (16981), sunnib küsima eurotsooni südamiku moodustava Berliini ja Prantsusmaa tegevuse üle.

Angela Merkelil oli õigus kui ta ütles, et nad mitte ei aita hätta sattunud kreeklasi, vaid päästavad iseennast. Üldnumbrid on kohutavad. 2010. aastal oli Saksamaa riik laenanud avaliku sektori kulutusteks 2,07 triljonit eurot ja seda on ligikaudu sama palju ehk 2,34 triljonit kui laenasid endale 14(!) eurotsooni riiki: Hispaania, Kreeka, Iirimaa, Portugal, Malta, Luksemburg, Küpros, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Austria, Eesti, Belgia ja Holland. Seejuures on inimesi Saksamaal 82,5 miljonit aga nendes 14 riigis 118,2 miljonit. Lisame siia juurde veel üldsummalt 2. kohal oleva Itaalia 1,84 triljonit eurot ja 3. kohal oleva Prantsusmaa 1,59 triljonit. Selgitan seda mastaapi veel edasi: Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa olid üldsummana 2010. aastal võlgu 5,51 triljonit, see 14 riigiline grupp “vaid” 2,34 triljonit.

Kas keegi julgeb väita, et võlakoorma suuruselt tipus olevad Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia suudaksid eurotsooni elujõulisuse säilitada?

Eurotsooni kuuluva 17 riigi riigivõlg kasvas 2004. kuni 2010. aastal inimese kohta enim Iirimaal, Kreekas, Luksemburgis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Andmed Eurostat, graafik Virgo Kruve

Eurotsooni kuuluva 17 riigi riigivõlg kasvas 2004. kuni 2010. aastal inimese kohta enim Iirimaal, Kreekas, Luksemburgis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Andmed Eurostat, graafik Virgo Kruve (eurosaadik.ee lehelt)

Sellel graafikul on arvestatud ka rahvastiku arvu muutumist. See tähendab, et 2004. aasta andmetena kasutati selle aasta riigivõla üldsummat ja rahvastiku arvu. Samamoodi 2010. aastal riigi võlakoorma üldsummat ja riikides elavate inimeste arvu seisuga 1.01.2011. Mul on olemas nende andmete alusel tehtud ka teistsuguste arvestuste graafikuid, näiteks võlakoorem eurodes, selle osakaalu protsent SKP-st, avaliku sektori võlg inimese kohta ja selle muutus 2004/2010 perioodil, kuid nendega on mul edaspidiseks teised plaanid. Tahan nende alusel artikleid kirjutada.

Selle praeguse sissekande mõte oli näidata, et 7 aasta jooksul on eurotsoon olnud ebaedukas, sest võlakoorem inimese kohta on kasvanud. Kuidagi teisiti ei saa mina seda tõlgendada.

Mis riigid on iga inimese kohta enim juurde laenanud? (2004.-2010. aasta eurodes)

1 Iirimaa 22067
2 Kreeka 12414
3 Luksemburg 11142
4 Saksamaa 7824
5 Prantsusmaa 7163
6 Portugal 6896
7 Holland 6433
8 Austria 5766
9 Itaalia 5424
10 Belgia 4890
11 Hispaania 4661
12 Soome 3277
13 Sloveenia 2965
14 Slovakkia 2261
15 Malta 2141
16 Küpros 929
17 Eesti 350

Näete, sellise vahva asja tõid meile Reformierakonna poliitikud. Iga eestlase kohta antakse laenugarantii 1492 eurot. Võrreldes seda näiteks Saksamaa võlakoorma kasvuga alates 2004. aastast 7823 euro võrra või prantslaste 7163 euroga, polegi meie panus äraütlemata suur.

Ma peaksin lõpetuseks mõnitama Reformierakonda, kes selle eurotsooni minemise idee välja käis ja ütlema, et järgmisteks valimisteks pangu nad endile loosungiks “Parem eurovõlg kõigile!”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga