Kaduneljapäev valitsuses: Michal koristati ära

Nüüd on see siis läbi saanud. Kristen Michal murdus ja andis järgi tema lahkumist nõudvatele häältele. Miks küll kui põhjust selleks ju polnud? Vähemalt riigiprokurör Heili Sepp ei leidnud tõendeid süüdistusega edasi minemiseks ja lõpetas uurimise. Veel septembris oli Michalil peaministri jäägitu usaldus “Ansip: Michali jätkamine ei saa rahva õiglustunnet kuidagi riivata”  13.09.2012 http://uudised.err.ee/index.php?06261250

Detsembri alguses ilmus Daniel Vaariku (Memokraat, üks harta12 koostajatest ja kõigile soovijatele ennast müüv suhtekorraldaja, nii valitsusele Välisministeeriumist, Vakra seltsile ja VIK-ile) hallataval lehel uuring, mis väitis jätkuvalt 10% inimeste uskumist Kristen Michali väidetesse. Tõsi küll, mitte uskujaid oli palju kordi rohkem aga usu alusel ei korraldata meil õigusemõistmist.

6. detsember oli Michali lahkumisavalduse esitamiseks igati asjakohane päev, sest see on ka kaduneljapäev. Sellel päeval oli kombeks koristada, et siis ei pidavat mustus enam nii kiiresti tagasi tulema. Olen püüdnud meeles pidada kaduneljapäeval toimunud poliitilisi sündmusi ja subjektiivse mälu järgi on neil tõesti kalduvas kahaneda (sõnast kadu, ka kahju). Näiteks Georg W. Bush nimetati teist korda ametisse 2005. aastal kaduneljapäeval ja tulemuseks oli 2007. aastal lõhkenud majandusmull (kinnisvaramull, laenumull, sub-prime skeemid, jne.) ning kogu maailma majanduse tagasi tõmbamine (kidumine).

Samamoodi toimus Andrus Ansipi teise valitsuse ametisse nimetamine 2007. aastal kaduneljapäeval. Sellele järgnes Pronksiöö, mis viis meid integratsioonis palju aastaid tagasi, kahjustas transiiti ning läbi välisriike tabanud USA mõjude tõi ka meile majanduskriis (kuni -18% SKP langust kvartalis viimaste redigeeritud andmetega).

See praegu ametis olev Ansipi seltskond nimetati ametisse mõnel teisel päeval, mis ei olnud kaduneljapäev ja võib öelda, et nad on suutnud hoida majanduskriis põhja lähedast taset. Meie masu kestab edasi aga selliseid suuri langusi nagu 2008. ja 2009. aastal toimus, pole enam olnud. Vähemalt Euroopast saadav abiraha aitab hoida eelarve puudujääki lubatud -3% piiri sees (meil on vist -2,7% kui ma ei eksi).

Tõin need enda tähelepanekud välja seoses kaduneljapäeval tehtud otsustega. Rahvatarkus ütles ka seda, et see päev on sobiv vanade asjade lõpetamiseks (Michali skandaal seoses Silver Meikari ülestunnistusega Reformierakonnale teadmata päritoluga raha annetamisest Kristeni palvel) aga äärmiselt ebasobiv uute asjade (Bushi ja Ansipi valitsused) alustamiseks.

Ma tean, et selline kaduneljapäeva tähtsustamine võib tunduda ebausuna, millel puuduvad kaasaja teaduse alusel kinnitavad või ümberlükkavad faktid aga see ei tähenda, et mingi mõju ei võiks eksisteerida. Horoskoope ma ei loe, pole vajadust tundnud aga (ainsana) kaduneljapäeva vaatan küll, et sellel päeval ei alustaks mõne uue asjaga. See pole ju raske nihutada midagi 1 päeva võrra varasemaks või hilisemaks.

Mis järgneb kaduneljapäevale?

Michal esitab avalduse peaministrile, kes viib selle presidendile ja alles selle järel on Kristen ametist vabastatud. Ilmselt saab tulemusliku töö eest ka 6 kuupalga ulatuses preemiat. Ta läheb tagasi parlamenti ja jätkab tööd tavalise saadikuna, nagu näiteks baaris kakelnud Peep Aru või riigisaladuse dokumendid kaotanud ja sellega kriminaalkurjategijaks saanud Margus Hanson. Ta hoiab mõnda aega pead madala, nagu sotsiaalministri ametnist häbiga lahkuma sunnitud Maret Maripuu. Rahaliselt natuke kaotab, nii 1,5 keskmist kuupalka, sest tavaline saadik saab 4 ja minister 5,5 keskmist palka. Summa on piisavalt suur, et ta hoiaks suu kinni rahastamise telgitaguste kohta ega prooviks parteid õõnestada oma paljastustega. Ilmselt ei ürita ta enam erakonnale raha ja annetajaid leida nagu 2006. aasta lõpus kui oli käsil Eesti Raudtee riigile tagasiostmine ja ettevõtjatelt küsiti 1 miljoni euro suurust altkäemaksu või annetust erakonnale. Korruptsioonist rääkis Burkhart, et taasriigistamise eest küsiti raha, annetusest erakonnale aga Ansip, mida tema sõnade järgi samuti polnud(taoline lõik on 2007. aasta alguse infotunnist). Michal lahkus selle skandaali järel parlamendist erakonna peasekretäriks, et siis järgmistel valimistel uuesti tagasi olla. Ilmselt läheb nii ka seekord, et parlament on justkui puhkus pingil, et siis uuesti suurematele mänguväljakutele tormata (Valitsus, Euroopa).

Kirjutasin siin blogis varem, et ärge takistage vaenlasel vigu tegemast (käis Michali lahkumise kohta) ja olen sellel arvamusel endiselt. Michal on sobiv kandidaat parlamendis jätkamiseks, ikkagi pressivaenlane. Ta teab partei kohta kõike ja ansiplased ei saa teda maksumaksja ülalpidamiseta jätta. Ta poleks turukonkurentsis eluvõimeline ehk ei suudaks endale töökohta leida. Muidugi võib mõni erakonna toetaja ta oma palgale võtta, et võetud laenud ei läheks hapuks aga selleni asi ei jõua, sest nagu selgus prokuratuuri määrusest, olid küll kahtlused aga mitte tõendid. Täpselt nagu Eesti Raudtee tagasiostu miljoni küsimisega. Jah, Michali jätkamine Reformierakonnas on tõepoolest hea asi, millele tuleb pöialt hoida. Kõige halvem oleks mõne vähetuntud taustaga inimese tulek ja Michali taandumine tõelisest poliitikast aga nagu eelnevalt selgitatud, siis selleks pole tal põhjust ega võimalusi ja erakonnal ka survevahendit selleks. Taaskord eliidi sisene kõrgepalgaliste töökohtade ringijagamine, millest ühiskonna heaolu ei parane küünevõrragi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga