Ööistungid läksid luhta
Kõik need eelneva 2 või lausa 3 nädala unetud ööd said väga kummalise lõppvaatuse kolmapäeval 12. detsembril kui 2013. aasta riigieelarve sai Riigikogus kinnitatud. Kolmandale lugemisele esitatud parandusi vist ei saa kodukorra järgi hääletada aga ka enne lõpphääletust ei võetud enam vaheaega. Mulle jäi mulje, et murdumine toimus millalgi 7. detsembri ehk reede hilisõhtul kui keskfraktsioon hakkas võtma 10 minuti asemel vaheaegu 9 minutit ja siis lausa 5 minutit ning lõpuks 3 minutit. See lühendas tublisti istungit ja nad said valmis laupäeval kell 1.43 paiku. Seal räägitud juttudest jäi meelde, et ühe seaduseelnõu puhul vahetati välja opositsiooni poolne ettekandja (Lauri Laasi) ja asemele pandi reformikas Mati Raidmaa, et see oleks lühendanud võimalikele vastustele kuluvat aega. Samuti räägiti ka midagi tema hommikul minevast lennukist.
Täna esitas Kadri Simson siis kolmandat korda elektriaktsiisi alandamise eelnõu. Selle menetlusest puudumist oli Aivar Sõerd (nüüd juba reformikas, kes reetis Rahvaliidu) riigieelarve II lugemisel puldist ettekäändeks toonud, miks nad ei saa ja neil pole võimalik odavamat elektriaktsiisi taodelda.
Muutunud on ka keskfraktsiooni juhi Kadri Simsoni jutt. Mäletan selgelt tema kõnedest, et esialgu seisid nad elektriaktsiisi 7x kordse alandamise eest, et see vastaks Euroopa Liidu miinimumile. Täna rääkis ta 4,5 kordsest alandamisest, et see vastaks Euroopa Liidu miinimumile. Sellise printsipiaalse küsimuse juures peab numbritega olema täpne ja mitte muutma seda 7 pealt 4,5 peale. Jääb mulje, et kohe alguses polnud nad teadlikud oma soovidest või siis tegid varjatult järeleandmisi.
Nende unetute ööde järel saan küll kurbusega öelda, et opositsioon tegi järeleandmisi (vaheaegade pikkuses, hiljem selle võtmisest isegi loobudes) ja vähendas oma nõudmisi (elektriaktsiisi alandamise suuruses) ilma midagi nähtavat vastu saamata.
Selle kõige juures on elektriaktsiis üks väiksemaid komponente elektri hinna kujunemisel (näiteks käibemaks on märgatavalt suurem) ning selle eest võitlemine kuidagi tühine. Seda mõne sendilist erinevust elektri arvel ei ole tunda, sest muud hindade tõusud võttavad märgatavalt rohkem tagasi. Mille järel jõuan tõdemuseni, et praegune opositsioon tuleks välja vahetada tegusama vastu. Aega selleks on kuni 2015. aasta märtsini kui tulevad uued valimised. Räägitakse küll erakorralistest valimistest aga neid pole meil siiani olnud ja vaevalt, et ka lähiajal tuleb. Põhiseaduses on toodud 4 võimalust, mis kutsuksid selle esile aga riigieelarve on vastu võetud, valitsus ja ministrid ametisse nimetatud ning pole ette näha, et mõni seaduseelnõu pandaks rahvahääletusele, mille tagasilükkamine tooks kaasa parlamendi laialisaatmise. Võib isegi öelda, et valitsusliit on opositsiooniga sõbrunenud. Vähemalt mina nägin Kadri Simsoni kõrval (Jüri Ratase toolil) istumas nii Valdo Randperet kui Kaja Kallast (mõlemad reformikad) nende ööistungite ajal. Vaevalt, et nad seal talle lihtsalt seltsi pakkusid vaheaegade võtmisel, pigem rääkisid erinevatel teemadel juttu.